Käesoleval aastal on Euroopas registreeritud üle 7000 leetrite haigusjuhu. Suurem osa haigestunuid on Prantsusmaal, aga ka Hispaanias, Saksamaal, Makedoonias ja mujal. Reisijate kaudu on jõudnud leetrid sel aastal ka Eestisse, leetritesse on haigestunud viis inimest.
Kõik inimesed, kes ei ole leetreid põdenud või pole vaktsineeritud leetrite vastu, on potentsiaalselt vastuvõtlikud leetrite suhtes. Leetrite vastu on võimalik vaktsineerida MMR liitvaktsiiniga. Püsikindel immuunsus leetrite vastu kujuneb kahe MMR vaktsiini doosi järel.
Terviseameti soovitused täiskasvanutele leetritevastase vaktsineerimise kohta:
1. Isikutel, kes ei ole leetreid põdenud ja keda ei ole leetrite vastu vaktsineeritud, soovitame teha MMR vaktsiini kaks doosi vähemalt nelja nädalase intervalliga.
2. Isikutel, kes on vaktsineeritud ühe MMR vaktsiini doosiga, soovitame korduvvaktsineerimist ühe MMR vaktsiini doosiga.
3. Isikutel, kes on sündinud ajavahemikul 1980-1992 ja vaktsineeritud kahe leetrivaktsiini doosiga, soovitame korduvvaktsineerimist ühe MMR vaktsiini doosiga. Ajavahemikul 1980-1992 kasutati Eestis Venemaalt toodud leetrivaktsiini, mille kvaliteet oli ebastabiilne.
4. Isikutel, kes on sündinud pärast 1993. aastat ja vaktsineeritud kahe MMR vaktsiini doosiga, pole vaja ennast korduvalt vaktsineerida.
Vaktsineerimine on eriti näidustatud isikutele:
• kelle pereliikmetel on diagnoositud immuunpuudulikkus või kelle pereliikmed saavad keemiaravi või muud immuunsust mõjutavat ravi;
• kes plaanivad reisi piirkonda, kus leetritesse haigestumus on kõrge;
• kes töötavad tervishoiuasutustes, kuhu hospitaliseeritakse ja kus ravitakse leetrite kahtlusega/haigusega patsiente;
• kes on leetrite kahtlusega patsiendi lähikontaktsed (72 tunni jooksul nakatumisest tehtud vaktsineerimine hoiab suure tõenäosusega haiguse kujunemise ära).