Enim kaebusi sai tarbijakaitse tehnika, jalatsite ja rõivaste kohta

Sirje Niitra
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jalatsitega on palju muret.
Jalatsitega on palju muret. Foto: Tairo Lutter / SL Õhtuleht

Aprillis pöördusid tarbijad kaebuste, järelepäringute ning telefonikõnede kaudu tarbijakaitseameti poole kokku 2578 korral, enim kaebusi laekus tehnika, jalatsite ja rõivaste ostuga seoses.
 


Kõige enam pöörduti ameti poole tööstuskaupadest arvutite ning muude
tehnikatoodete pärast, samuti jalatsite ja rõivastega seoses. Teenuste osas kuulus
esikolmik internetikaubandusele, turismi- ja telefoniteenustele.

Tarbijakaitseamet koostas aprillis kaubandus- ja teenindusettevõtetele 357 kontrollakti ning 48 õiendit. Kontrollimise põhjal tehti 46 väärteootsust, millega määrati trahve kogusummas 4493 eurot.

Tarbijakaebuste komisjonis toimus aprillis 19 istungit, millest 9 rahuldati tarbija kasuks, 5 kokkuleppe korras ja 1 jäi rahuldamata. Kõige enam istungeid peeti jalatsite teemal, järgnesid vaidlused mööbli üle.

Veel toimusid istungid järgmistel teemadel : veefilter, arvuti, käekott, väärismetall, jalgratas, püksirihm, gaasiboiler. Komisjoni otsust ei täitnud aprillis AS SVS-L, millele kuuluvast kauplusest Miss Lora (Narva, Tallinna mnt 19C) ostis tarbija kaks kuldketti, mis mõne aja pärast katki läksid.

Pood leidis pärast ekspertiisi, et tarbija on kettide purunemises ise süüdi ega nõustunud defektsete toodete tagasiostmisega. Samas ei saanud tarbija enda valdusesse ekspertiisiakti ja muud asjassepuutuvat infot. Komisjonis selgus, et ekspertiis tehti samas poes. Samuti selgus kette uurides, et need pole valmistatud
täismaterjalist, mis tähendab, et need polnud mõeldud igapäevaseks kandmiseks.
Seda aga müüja ostjale ostuhetkel ei maininud, nagu ka seda, kuidas ketti hooldada.

Komisjon otsustas, et tarbija nõue asendada ketid samaväärsetega kuulub rahuldamisele, kuid tänaseks kauplus seda veel teinud pole. Nimekiri ettevõtjatest, kes ei ole täitnud komisjoni otsuseid, on avaldatud siin: http://www.tarbijakaitseamet.ee/index.php?id=14893

Aprillis tegeles amet muu hulgas ka Euronicsi reklaamikampaaniaga Hinnad pooleks. Selle eellugu ulatub 2008. aastasse, mil amet juhtis Euronicsi tähelepanu kampaania üleskutsele. Eelmise aasta lõpus laekus mitmeid pöördumisi seoses sama kampaaniaga.

Ameti hinnangul oli kampaania üleskutse Hinnad pooleks eksitav, kuna tegemist ei olnud kõikide hindade 50 protsendi suuruse allahindlusega, vaid allahindluse protsendid olid 10, 20, 30, 40 ja 50 protsenti. 2010. aasta lõpus alustas tarbijakaitseamet esitletud reklaamikampaania osas väärteomenetlust.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles