Inimese kadumisel peavad tema lähedased pangaga asju klaarima

Sirje Niitra
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui inimene näiteks välismaal röövitakse, tuleb tema omastel sellest pangale teatada – pank ei pruugi juhtunust midagi teada. Pildil Liibanonis röövitud eestlaste asjad.
Kui inimene näiteks välismaal röövitakse, tuleb tema omastel sellest pangale teatada – pank ei pruugi juhtunust midagi teada. Pildil Liibanonis röövitud eestlaste asjad. Foto: Raigo Pajula

Kui inimene kadunuks jääb, peaksid tema lähedased võimalikult kiiresti pangaga ühendust võtma, et kokku leppida, kuidas täita kadunu kohustused panga ees.



Swedbank soovitab juhul, kui inimene mingil põhjusel kaob, tema lähikondsetel  võimaluse korral kohe panga laenuhalduri poole pöörduda. «Igaühe juhtum vaadatakse individuaalselt üle, ja kui vajadus tekib, siis loomulikult otsitakse koostöös ka sobivad lahendused, näiteks saab võimaldada maksepuhkust,» selgitas Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask.

Ta lisas, et reeglit sellisteks puhkudeks pole, sest kliendid ja juhtumid on erinevad, kuid kokkulepped on võimalikud.

«Loomulikult on siin oluline vaadata kadumise põhjusi, sest need võivad olla väga erinevad. Kindlasti ei saa ühte patta panna kriisikoldes röövitud inimest kellegagi, kes sihilikult kohustuste täitmise eest rettu läheb,» lausus Siilivask.

Tema sõnul pole tsiviilõiguslikes suhetes selliseid piire, mida kokkulepetega ei saaks muuta. Kõik sõltub oludest. «Kui rääkida välismaal kaduma läinud inimestest, siis siin on ka välisministeeriumiga koostöövõimalused olemas ja täiesti toimivad,» nentis ta.

Igal juhul peaksid kadunu omaksed krediidiasutusi, mille ees inimesel teati olevat kohustusi, viivitamatult teavitama, sest pank ei pruugi teadagi, et midagi on juhtunud ning võib kohustuste täitmata jätmisel liikuda lepinguliste suhete ülesütlemise suunas.

Seejuures on ka selge, et panga esindaja ei saa panga­andmete salastatuse tõttu lähedastega päris avameelne olla. «Lahendused on väga individuaalsed ja võimalikke lahenduskäike tulebki üheskoos otsida,» märkis Siilivask.

Teema keerukust ja delikaatsust toonitas ka Sampo Panga krediidivaldkonna juht Kairi Koha. «Inimese kadumisel kohustused panga ees ei peatu ega kao. Kõne alla võib tulla viivisemäära vähendamine laenuintressi määrani või viivise arvestuse peatamine,» ütles ta.

Kui omaksed teavad teadmata kadunud isiku kohustusi panga ees, võivad nad neid kohustusi ise täitma asuda.

Ka on omastel või teistel huvitatud isikutel võimalik pöörduda kohtusse kadunud isiku varale hoolduse seadmiseks. Kohtu määratud hooldaja võib teadmata kadunud isiku vara vallata, kasutada ja käsutada kohtu määratud tingimustel, samas on tal kohustus maksta kadunud isiku võlad, et peatada täitmata kohustuste suurenemine krediidiasutuse ees.

Liibanonis röövitud ja pantvangiks võetud Kalev Käosaare isa Jüri Käosaar kinnitas, et sel konkreetsel juhul aitavad pangad oma võimaluste kohaselt.

Huvitatud isiku taotlusel võib kohus teadmata kadunud isiku surnuks tunnistada kuue kuu möödumisel, kui isik jäi kadunuks olukorras, mis annab alust eeldada tema hukkumist. Muudel juhtudel võib surnuks kuulutada inimese siis, kui viie aasta jooksul ei ole andmeid, et ta on elus. Sel juhul käitutakse juba pärimisseaduse järgi.

Ühe võimalusena saavad lähedased taotleda ka vara kasutamis- ja käsutamisõigust kohtu kaudu, mis teadmata kadumiste puhul ongi mõistlik tegevus, rääkis Koha.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles