Unehäired rikuvad tervist ja lühendavad elu

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paide Kesklinna lasteaia Kellukese rühma mudilastele toovad värvilised unenäod liblikad ja kaisukarud. Puhanud enesetunde saavutamiseks peaksid nad magama üle üheksa tunni ööpäevas.
Paide Kesklinna lasteaia Kellukese rühma mudilastele toovad värvilised unenäod liblikad ja kaisukarud. Puhanud enesetunde saavutamiseks peaksid nad magama üle üheksa tunni ööpäevas. Foto: Andrus Eesmaa / Järva Teataja

Et taastada organismi jõuvarusid ja päevale puhanuna vastu minna, peaksime kolmandiku elust magama, samas ei anna kiire elutempo tihti selleks võimalust ja algavad unehädad.


Täiskasvanud inimene vajab puhanud enesetunde saavutamiseks seitset kuni kaheksat, koolilaps üheksat ning lasteaia ja noorem kooliiga üheksat kuni ühtteist tundi und, vastasel juhul tekivad nii vaimne kui ka füüsiline väsimus, mis põhjustab depressiivseid ja somaatilisi häireid, kirjutab

Järva Teataja

.

Oluline pole mitte ainult uneaeg, vaid täisväärtusliku une aeg, kus süvaund on vähemalt viiendik ja unenägude und üle viiendiku.

Eesti unemeditsiini seltsi president Mae Pindmaa ütles, et neil, kes magavad liiga lühidalt või liiga kaua, on lühem eluiga.

Unehäired toovad endaga kaasa päevase väsimuse ja unisuse, millega kaasneb suurem liiklus- ja tööõnnetuste risk.

Halvenevad mälu ja keskendumisvõime, vähenevad töö- ja õppimisvõime. Sagenevad meeleolumuutused, inimene on vastuvõtlikum ärevusele, depressioonile, alkoholi, ravimite ja uimastite kuritarvitusele.

Kõik see langetab elukvaliteeti, mis põhjustab sageli vaimseid ja kehalisi tervisehäireid. Kui und piirata, võivad areneda südameveresoonkonna haigused või ülekaal.

Uneapnoe põhjustab hingamisseiskuse

Kogemustele tuginedes väidab Mae Pindmaa, et tema unevaevustega patsientidel esineb kõige sagedamini hingamishäireid, millest kõige ohtlikum on uneapnoe ehk uneaegne hingamisseiskus.

Sulguvad hingamisteed ja inimene ei saa hingata. Hingamiskatkestused võivad kesta üle minuti. Sellise inimese uni on häiritud, ta ärkab sageli ega tunne end hommikul puhanuna.

Pikemat aega kestva hingamispausi ajal katkeb hapniku juurdevool organismi ja areneb kudede hapnikuvaegus.

Uneapnoega inimesed haigestuvad sagedamini ajuinsulti ja südameinfarkti, neil esineb sagedamini südame rütmihäireid.

Haigusele on iseloomulik vali vahelduvalt esinev norskamine, uneaegsed hingamispeetuse episoodid, päevane liigunisus, sagedane öine ärkamine, öine urineerimine ja higistamine. 50-70 protsenti selle all kannatavatest inimestest on ülekaalulised ja lühikese jämeda kaelaga.

Haiguse leevenduseks kasutatakse püsiva positiivse rõhu hingamisaparaati CPAP, mis hoiab ära hingamispausid. Voolikuga aparaat juhib hingamisteedesse vajaliku rõhu all õhku, et hingamisteed oleksid kogu aeg avatud.

Ka Eestis on ravimeetod kättesaadav, kuid paraku ei toeta Eesti haigekassa unehäiretega patsientidele selliste aparaatide soetamist.

Eesti kopsuarstide selts ja unemeditsiini selts on juba aastaid taotlenud uneaegsete hingamishäirete diagnostika ja CPAP-ravi lülitamist haigekassa tervishoiuteenuste loetellu. «Vahel on sotsiaalametid aidanud inimestel aparaati soetada, mõnele ostab firma, teisele kingivad lapsed,» teadis Pindmaa öelda.

Eluviisi muutes ja väga püüdes on võimalik ebameeldivast aparaadist ka vabaneda.

Pindmaal on olnud patsiente, kellele aparaat on olnud ebamugav ja kes just sellest vabanemiseks on hakanud tervislikumalt elama.

«Mul on olnud ka patsient, kes enne magamaminekut võttis pitsi alkoholi ja leidis, et tal on aparaat, ta võib,» lausus ta. «Sellised peavad küll ilmselt eluaeg aparaadiga magama.»

Paraku tulevad uneapnoega patsiendid haigust ravima liiga hilja. Pindmaa sõnas, et tavaliselt on neil inimestel enne olnud südameveresoonkonna haigusi, nad on aastaid kasutanud uinuteid, rahusteid või antidepressante.

Unehäirete hulka kuuluvad veel insomnia, mis tähendab, et inimene ei suuda uinuda või jääb hilja magama. Seda esineb sageli stressi ajal.

Hüpersomnia puhul magab inimene liiga kaua. Selle üks vorme on narkolepsia: inimene jääb magama täiesti suvalisel hetkel, tekib lihaslõtvus. Unehäirete alla kuuluvad ka uneaegsed liigutus- ja lihashäired.

Melatoniin aitab

Üks võimalus unetusega võidelda on otsida abi meditsiinist. Ravimitest kasutatakse unetuse raviks sageli uinuteid ja rahusteid, ent Pindmaa ütlust mööda on nende probleem, et neid võib kasutada ainult lühiajaliselt, sest põhjustavad sõltuvust ja suur on ka tüsistuste oht.

Paremad on ravimid, mis sisaldavad melatoniini. Melatoniin ei põhjusta kognitiivseid häireid, päevast unisust ega tekita sõltuvust, selle asemel tekib seisund, mis sarnaneb loomupärase väsimusega enne magamajäämist.

Mae Pindmaa hinnangul on Eestis kujunenud loomulikuks hoiak, et mida vanemaks saad, seda väsinum oled. See ei pruugi sugugi nii olla, sest paljudel juhtudel on põhjus organismi melatoniinitaseme langus, mida saab värskete uuringutulemustele tuginedes edukalt hüvitada.

Pindmaa teadis öelda, et Soomes leidub inimesi, kes kasutavad melatoniini profülaktikana.

Palju saab inimene parema une tarvis ise ära teha.

Alkoholi soovitas Pindmaa kindlasti vältida. Paljud usuvad, et pits kangemat enne uinumist tagab parema une, aga Pindmaa on kategooriliselt selle vastu. «Alkohol võib aidata uinuda, aga kui keha hakkab puhkamise asemel tegelema alkoholist eraldunud mürkidega, rikub see ikkagi kogu une,» selgitas ta.

Pindmaa ütles sedagi, et kui und ei ole, pole mõtet ronida voodisse seda ootama. Närvilise uneootuse asemel võiks tegeleda näiteks käsitööga või lugeda midagi.

Nii magama minna kui ka üles ärgata võiks iga päev samal kellaajal. Hea uni tuleb, kui viibida päeval õues päevavalguses. Ka füüsiline aktiivsus päeval annab parema une, ent füüsilised pingutused tuleks lõpetada vähemalt neli tundi enne voodisse minekut.

Vähemalt kuus tundi enne voodisse minekut pole mõistlik tarvitada kofeiini ega suitsetada. Telekavaatamine ja arvutitöö tuleb lõpetada vähemalt tund enne magamaminekut.

Magamistoas on tähtsal kohal vaikus, mõõdukas temperatuur ja hämarus.

Unehäirete ravi keskused Eestis

Tartu Ülikooli kliinikum: kõrvakliinik, psühhiaatriakliinik, kopsukliinik.

Põhja-Eesti regionaalhaigla: pulmonoloogiakeskus.

Pintmanni unehoiukeskused: Villa Pintmann Tallinnas, Kubija unehoiukeskus Võrus.


Melatoniin on bioloogiliselt aktiivne unehormoon. See taashäälestab organismi bioloogilise kella, kutsudes esile füsioloogilise une. Sageli kasutatakse seda reisil ajavahega riikidesse, et organism kiiremini uues ajas harjuks.

Melatoniin on kehaomane ühend, mida sünteesib ajus paiknev tilluke nääre - käbikeha. Melatoniin aitab organismil välja puhata, hoiab ära immuunsüsteemi probleemid ja südametegevuse häired ning säilitab organismi nooruslikkuse.

Enne magamaminekut sissevõetud melatoniini toime avaldub loomupärase väsimusena. Tekib unisus. Melatoniini tase organismis hakkab langema alates keskeast. See võib põhjustada paljudel vanemaealistel unekvaliteedi langust.

Allikas: Mae Pindmaa

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles