Küpsetuspaber, jahu, viinerid ja hakkliha lähevad hästi kaubaks

Eve Kruuse
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rita Sepp, kes käib poes koos tütre Johanna-Liisaga, rääkis, et nende  neljaliikmeline pere suudab ennast küll  ilusti ära majandada,  ent ummisjalu midagi ostma ei tormata. «Oli aegu, kui ostsin ainult valmistooteid, aga praegu teen ise süüa,» räägib naine.
Rita Sepp, kes käib poes koos tütre Johanna-Liisaga, rääkis, et nende neljaliikmeline pere suudab ennast küll ilusti ära majandada, ent ummisjalu midagi ostma ei tormata. «Oli aegu, kui ostsin ainult valmistooteid, aga praegu teen ise süüa,» räägib naine. Foto: Liis Treimann

Üldise majanduslanguse tingimustes on osa inimesi hakanud oma tarbimisharjumusi muutma – toidukaupadest eelistatakse odavamaid, kodumasinaid soetatakse varasemast vähem ja enne kõrtsi minemist süüakse kodus kõht täis.


Tallinas asuva Hiiu Õlletoa juhataja Eedo Tankeri jutu järgi on ta korra juba töötajaid koondanud ja kavatseb seda veelgi teha, sest kliente on kolmandiku võrra vähemaks jäänud.  «Kõrtsis käiakse söönuna-joonuna, siia tulevad inimesed tantsima ja vaat et seda viimast õlut jooma,» räägib Tanker. «Sageli soovitakse sünnipäevalauale oma viin kaasa tuua, leibagi läheb palju rohkem – see on ju nii-öelda tasuta laua peal olemas.»


Jahu ja õli ostetakse palju


Eesti konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu prognoosi järgi suureneb eeloleval kolmel kuul töötus veelgi, sest neid ettevõtjaid, kes praegu töökohti vähendavad, on rohkem kui neid, kes töökohtade arvu suurendada kavatsevad.


«Inimesed tunnetavad, et oht töötuks jääda on tunduvalt suurenenud, ja see mõjutab ka nende ostukäitumist,» nendib Josing, kelle väitel kriisiolukorda Eestis ei ole, küll aga on inimeste kindlustunne kuust kuusse vähenenud.


Statistikaameti andmetel vähenes septembris jaemüük eelmise aasta sama ajaga võrreldes kõige enam majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes. Toidukaupade jaemüük on viimastel kuudel olnud küllaltki stabiilne, kuigi septembris oli toidukorv 17,7 protsenti kallim kui mullu samal ajal. Josingu sõnul on see erakordselt suur tõus –  näiteks 2007. aastal tõusis toidukorvi hind võrreldes 2006. aastaga vaid viis protsenti.


Prisma Peremarketi kommunikatsioonijuhi Kadri Lainase kinnitusel on neil toidukaupade müük võrreldes eelmise aastaga kasvanud. Muutunud on aga tarbijate eelistused, näiteks ostetakse varasemast rohkem viinereid, hakkliha, odavamat kilepiima, leiba-saia, jahu, pulbreid ja toiduõli. Üllatavana suureneb endiselt  ka sajaprotsendiliste  mahlade müük. Vähem ostetakse suitsulihatooteid, viinamarju, banaane, õunu, ikka lähevad kaubaks köögiviljad ja maitsetaimed.


Garderoobikaupade osas on eelmise aasta tasemele jäänud naisterõivaste müük, vähem ostetakse meesterõivaid.   Tarbekaupadest on märgatavalt kasvanud mänguasjade ja spordikaupade müük. «Eeldame, et lähiajal hakatakse suurpoodidest veelgi rohkem tarbekaupa ja garderoobitooteid ostma, sest hinnad on odavamad kui erikauplustel,» räägib Lainas. «Arvata võib ka, et  poeskäimise sagedus muutub – kord nädalas suurpoest osta on soodsam ja ka ajasäästlikum. Jõulumüügi suurenemist prognoosime 15–17 protsendi võrra.»


Rimi Eesti Food ASi turundus- ja kommunikatsioonijuhi Evelin Mägioja andmetel on ka nende juures populaarsed odavama hinnaklassi tooted, näiteks suureneb järjest kilepakendis piima müük. Rimi ja Säästumarketi kauplustes lähevad hästi kaubaks Rimi Eesti Foodi jaoks valmistatud tooted, mis on 15–20 protsenti odavamad kui mujal müüdavad samalaadsed kaubad.


Ka Rimist ostetakse varasemast rohkem küpsetusvahendeid, näiteks küpsetuspaberit ja fooliumi. «Siit võiks järeldada, et inimesed on hakanud ise rohkem süüa tegema. Meeldiv on tõdeda, et raamatuid ostetakse sama palju kui varem,» räägib Mägioja.


On-Offis on turundusjuhi Piret Tikandi sõnul telekate müük seoses poodide avamiskampaaniatega kasvanud, üldiselt aga  kodumasinate müük väheneb. Kui palju just, seda ei soovinud Tikand öelda.


Jõulupeod kahtluse all


Euronicsi kauplustes on suuremate kodumasinate müük vähenenud 15–20 protsenti, nendib tegevdirektor Martin Pedai.


Tallinna restoranis Kadriorg on külastajaid viimase paari kuuga pea poole võrra vähemaks jäänud, aga selle põhjuseks võib osalt pidada maja ees oleva trammitee remonti.


Juhataja Lena Šmakova sõnul küsiti neilt varem jõululaua pakkumisi arvestusega tuhat krooni inimese kohta, nüüd aga ei taheta inimese peale kulutada rohkem kui 300–500 krooni. «Sellistest tellimustest me loobume, sest meie restoran pole võimeline nii odavat toitu pakkuma,» mainib  Šmakova.


Ka Pühajärve puhkekeskuses on kliente veidi vähemaks  jäänud, nende arv on langenud 2005.-2006. aasta tasemele. «Suund on sinnapoole, et eesti inimene ostab meilt teenuse väga lühikese etteteatamisajaga,» tõdeb müügijuht Külliki Pikk. «Kulutatakse siis, kui raha on, külastust pikalt ette ei planeerita. Osa ettevõtteid on juba teada andnud, et sel aastal nad jõulupidu ei tee. Õnneks on Soome ja Venemaa turistid jõuludeks ja aastavahetuseks kõik kinni pannud.»

Tänavaküsitlus

Kas teie meelest on eestimaalaste majandusseis kehvemaks läinud või on tegu ülereageerimisega?

Dmitri Frunkner (28), administraator


Tegelikult on elujärg veidi kehvemaks läinud.  Poes tuleb ikka vaadata, mida osta ja mida mitte. Paljusid asju, mida varem ostsin, enam endale lubada ei saa – raha peab lugema. Hinnad tõusevad, palk kahjuks mitte. Ma töötan ööklubis ja võin öelda, et klientide arv on kõvasti vähenenud, sest inimestel pole enam raha, et restorani või baari minna. Ise käin vahel kinos.

Tamara Rozentsverg (68), pensionär


Ausalt öeldes tunnen seda majanduslikult keerulist olukorda omal nahal. Mul on Sillamäel korter, mille tahtsin juba aasta tagasi maha müüa. Aga praegu ei anta potentsiaalsetele ostjatele pangast laenu...    Välja üürida korterit ka ei saa, pole lihtsalt tahtjaid, äärmisel juhul saaksin  vaid kommunaalmaksude eest üürile anda.

Ruth Mägi (40), kliendihaldur


Arvan, et elu pole palju halvemaks läinud. Kui ikka vaadata neid suuri ostukampaaniaid, kus tehakse tohutuid müügirekordeid, siis...  Kuigi eks koondamisi on olnud mitmel pool, nii ka meie asutuses. Ma töötan kindlustuses ja näen, et paljud firmad vähendavad oma autoparke ning seetõttu väheneb ka vajadus kindlustusteenuse järele. Isiklikus tarbimises pole ma mingeid kardinaalseid muudatusi teinud.

Veljo Lutsoja (44), jurist


Mingil määral on eestimaalaste majanduslik olukord kehvemaks läinud, aga palju on siiski ka meedia liialdust. Asi selles, et liiga palju on laenatud, ja seoses üldise kriisiga tuleb ka see laenukriis. Arvan, et pangad on kunstlikult selle olukorra loonud. Enda peal ma seda väga ei tunneta, sest ma pole laenanud. Pisut olen pidanud piirama toidukauba ostmist. Meelelahutusega on kuidas kunagi, lähen välja, kui keegi kutsub või tunne tekib. Käin teatris või vahel kuskil istumas.

Vadim Halimulin (36), ametnik


Seni pole ma enda peal mingeid muutusi tundnud. Ehk kunagi hiljem, sest me pole harjunud tulevikult mitte midagi head ootama. Kui aga peaks tekkima vajadus kokku hoida, siis ilmselt tuleb kõigepealt ära jätta reisid ja ehk peab ka meelelahutusest loobuma.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles