Tänavused trendid fotokaamerate maailmas

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Juba alates 2007. aastast hakkas eestimaalaste seas levima digitaalsete peegelkaamerate maania, mis liikus massidesse paari aastaga. Peegelkaamerate hinnad langesid nende aastatega paar-kolm korda ning 2010. aasta suvel saavutasid hinnad täieliku madalpunkti. Nüüd teevad ilma hübriidkaamerad.

2007. aastal alanud maania tekitas turul olukorra, kus iga entusiastlik kompaktkaamera kasutaja soetas endale juba oluliselt ilusamaid pilte tegeva peegelkaamera – müük kasvas 2009. aastaga võrreldes tervelt kolmandiku.

Murdepunkt

2010. aastast lisandus SLR fotoaparaatidele (peegelkaamera) HD kvaliteedis (1280 x 720 resolutsiooniga) videote salvestamise võimalus ning eelmise aasta lõpust võis seda omadust pidada peegelkaamera tähtsaimaks ostuotsust mõjutavaks teguriks.

Seega 2010. aasta suve võib pidada murdepunktiks kaameramaailmas, kuna tol ajal umbes 4000 – 5000 krooni (255-320 eurot) maksvad peegelkaamerad tegid oma suurmüügi läbi ning kadusid tänu HD video omaduse tulekule ka kohe turult. Täna oleme situatsioonis, kus on raske leida müügilt ilma HD video funktsioonita SLR fotokaamerat ning hinnad algavad orienteeruvalt 500 eurost (~7800 krooni).

Hübriidide sünd

Kuna peegelkaamerate keskmine hind on selle aastaga jällegi ülespoole läinud, on suurimad kaamerate tootjad turule toonud nn hübriidkaamerad ehk digipeegelkaamera ilma peeglita. Paljudele on jäänud arusaamatuks, mis on selle tehnoloogilise uuenduse eelis kompaktkaamera ees ja miks ta peegelkaamerast odavam on. Lühidalt võib öelda, et tegu on fotoaparaadiga, millel on digipeegelkaamera kvaliteet ja kompaktkaamera kompaktsus.

Hübriidid kasutavad 4:3 andurit ning sellele mõeldud objektiive. See tagab kordades parema pildikvaliteedi ning vähema müraga pildid kui kompaktkaameral, küll aga on nende fokusseerimine aeglasem kui peeglil.

Samuti räägib peegelkaamera kasuks hämaras ja muudes rasketes oludes pildi tegemine ning ühtlasi aku kestvus, kuna hübriidkaamera kasutab pildiotsijaks ekraani, mitte silmaava, nagu peegelkaamera.

Hinnasurve

Eestis on 4:3 kaamerad veel väga värske kaup, aga koguvad kiiresti populaarsust. Ida-Aasia riikides, näiteks Jaapanis on hübriidkaamerad saavutanud juba märkimisväärse edu ning nad moodustavad kogu sealsel turul müüdud fotoaparaatidest koguni 30 protsenti.

Hübriidkaamerate turuletulek pani kompaktkaamerad tugeva hinnasurve alla. On ilmne, et inimeste nõudlikkus pildi kvaliteedi suhtes on kõvasti kasvanud ja seega eelistatakse pigem juba hübriid- või peegelkaamerat. Nii hakkasid 2010. aasta lõpust minema kompaktkaamerate hinnad tunduvalt odavamaks ja võrreldes eelmise aasta algusega on hinnad kukkunud ligi kolmandiku. Praegu võib lihtsa ja käepärase fotoaparaadi kätte saada juba 49 euroga.

Kuidas valida?

Küll aga peaks nendegi ostu puhul veidi jälgima, mis seal kaamera sees täpsemalt on ja mida ta teha suudab. Valik on selles grupis väga lai ja funktsioonid väga erinevad, nii võib juba väikese hinnavahe puhul saada palju parema/halvema kaamera. Kui tahate, et teie ostetud kaamera peaks kauem vastu ja et te pilte hiljem arvutisse tõmmates väga kvaliteedis pettuma ei peaks, siis jälgige hoolikalt järgmisi aspekte:

  • korpus – eelistatud on kindlasti metallkorpus, mis peab vastu tunduvalt pikemalt, kui plastik. Teada on, et fotoaparaat kipub ikka maha kukkuma ja põrutused mõjuvad väga kehvasti kaamera optikale, mis annab suure eelise metallkorpusega kaameratele.
  • optiline suum – alati ei asu pildistatav objekt kohe nina all, mistõttu tuleb optiline suum alati kasuks, kui pikema distantsi pealt pilte tahate teha. Tavaliselt on taskukohasematel kaameratel optiline suum 3 – 5 korda. Hoidke aga silmad lahti, sest nn Ultra Zoom kaameraid, mille suum ulatub 30 kordseks, saab osta juba väga hea hinnaga.
  • pildistabilisaator – hämarates tingimustes või käest pildistades kipub pilt olema hägune, mille vastu aitab väga hästi sisseehitatud pildistabilisaator.
  • video salvestuskvaliteet – kui on vähegi plaan teha aeg-ajalt ka mõni videoklipp, siis jälgige, et kvaliteet oleks vähemalt HD – resolutsioonil 1280 x 720. Hinnaklassi poolest ei erine nad väga palju tavavideotest, aga pildi erinevus on igale silmale märgatav.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et kompaktkaamera sobib kõige paremini inimesele, kes pildikvaliteedist viimast ei otsi, vaid lähtub pigem pildistamise mugavusest ja kiirusest. Kui aga soovite enda fotograafiaoskust viia uuele tasemele, siis hakake vaatama kaameraid alates hübriidist, millele saate vajadusel vahetada ka objektiive ning lisada lisavälgu.

Vaieldamatult parim on ikka peegelkaamera – pildi- ja videokvaliteet, maksimaalsed lisavõimalused ja –funktsioonid, suur valik lisavarustust ning detailseim pildikvaliteet teevad silmad ette mistahes muudele tehnoloogiatele.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles