Eesti Energia: õpilaste teadlikkus elektriohtudest on madal
24. juuni 2011, 22:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Energia Jaotusvõrgu spetsialistid viisid mais ja juunis läbi elektriohutuse koolitused 13 ohutuslaagris kokku 2400 õpilasele, tuvastades, et laste teadlikkus elektriohtudest madal ning enim vigu tehakse just ohuolukorras kannatanut aidates.
Jaotusvõrgu juhataja Tarmo Mere sõnul tundsid peaaegu kõik lapsed elektriohumärki, kuid reaalsetes ohuolukordades eksiti sageli. «Kõige vähem teadsid lapsed, et liinide juures voolu alla jäänud inimest ei tohi minna puutoikaga abistama. Paraku võib selline tegevus lõppeda väga kurvalt nii voolu all olijale kui ka appi tõttajale,» rõhutas Mere. «Seda seetõttu, et väljaõppeta inimesed ei tee üldjuhul vahet madalpingel, kus kannatanut võib nii aidata, ja keskpinge liinidel, kus see võib saada saatuslikuks ka abistajale.»
Mere sõnul on kõige kindlam lastele rõhutada, et mahakukkunud juhtmele ei tohi lähedale minna ja kannatanu abistamiseks saab laps teha kõige rohkem seda, et helistab häirekeskusesse 112.
Et levinud müüte kummutada, aitab Jaotusvõrk uuendada lastele suunatud ohutusloengutes ja koolides kasutatava õpiku elektriohutuse peatükki. «Kuna elektri puhul ei anna oht endast nähtavalt või kuuldavalt märku, on ainus viis õnnetuste ennetamiseks teadlikkust tõsta,» ütles Mere.
13–15-aastatele lastele suunatud ja päästeameti koordineeritud ohutuslaagrid «Kaitse end ja aita teist» toimusid 13 maakonnas üle Eesti. Elektriohutuspunktis pidid lapsed ohutusnõuannete lühiloengu järel valima õige käitumise elektriohu korral, milleks oli tuule käes maha kukkunud elektrijuhe. Reaalse ohu korral oleksid vigastusteta pääsenud vähem kui pooled lastest.