Vikerraadio saates «Aiatark» jagas Eesti Maaülikooli põllumajanduse ja keskkonna instituudi taimekaitseosakonna vanemteadur Ants-Johannes Martin soovitusi, kuidas toimida koduaeda pesa ehitanud sipelgate tõrjumisel.
Kuidas tõrjuda koduaeda trügivaid sipelgaid?
29. juuni 2011, 11:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peamiselt ehitavad oma pesa kõnniteeplaatide vahele, vundamendi alla, peenardesse või kasvuhoonesse mullamurelased. Näiteks kõnniteeplaatide alla pesa teinud sipelgate puhul on Martini sõnul kõige targem kõnnitee üles võtta ja pesa üles kaevata ning viia see võimalikult kaugele ära. Kõnniteeplaadi alla tuleks seejärel panna repellente, mis sipelgatele ei meeldi ja kui nad ei ole looduskaitse alused liigid, siis võib ka sipelgapulbrit kasutada. «Eelkõige on vaja nad sealt välja kaevata ja ümber asustada kuhugi,» möönis teadur.
«Sipelgapulber on kohutavalt mürgine ja tapab neid, mistõttu on oluline leida mahedad meetodid, sest sipelgate roll looduses on äärmiselt oluline. Nad tuleks ümber asustada kodust vähemalt 200-300 meetri ja metsakuklased vähemalt 0,5 kilomeetri kaugusele. Väljakaevatud pesa kohta võib panna tubakatolmu, mesilastarudes ka cayenne’i pipart, ent kuna see on väga kallis, siis kõnniteeplaatide alla seda keegi panna ei jaksa,» selgitas Martin.
Kui pesa on veel väike
Sipelgad on teadlase sõnul väga targad ja üks põhitõde sipelgate tõrjel ongi just see, et neist on palju lihtsam lahti saada, kui neid ei lasta oma elamisse – sellisel juhul on vaja pesa tekkima hakkamisel panna sinna peletusvahendeid, mis näitavad sipelgatele kätte koha, et nad ei ole sinna oodatud.
«Mesilastarude alla pannakse sipelgatõrje topsikesed ja sellisel juhul ei teki kunagi sipelgatega probleemi. Aga kui me oleme hoolimatud ja laseme sipelgatel juba pesa ehitada, siis nad võtavad selle territooriumi omaks ja siis on neist juba oluliselt raskem lahti saada. Tõrjet tuleb teha õigel ajal ja neid tuleb vältida just repellentidega,» soovitas Martin.
Sipelgad, kes on teinud pesa kasvuhoonesse või peenrasse, kasvatavad taime juurtele ja ka taimede peale lehetäisid.
«Kui inimesed hakkavad tõrjuma nafta, pertooli või bensiiniga, siis nad peaksid arvestama, et see mürk ei jõua iialgi varuisenditesse, kes asuvad sügaval maa sees. Me suudame ära tappa ainult välistöölised, aga maa sees sügaval asuvad emad ja sisetöölised kolitakse uude kohta ning seal nad elavad edasi. Ka metsakuklaste pesi on pandud põlema, kallatud bensiiniga üle ja oleme ka ise näinud, et 1/3 perest jääb alles alati. Põletamine ja bensiiniga mürgitamine pole lahendus,» ütles sipelgate uurija.
Kellest on kõige raskem lahti saada?
Aias on Martini sõnul kõige raskem lahti saada metsakuklastest, kui nad on ehitanud näiteks puukuuri või sauna, mida pole kaua aega kasutatud, suure pesakuhila. «Aga kui tulevad uued omanikud ja tahavad pesast lahti saada, siis peab nägema väga suurt vaeva. Ja kuna metsakuklased on looduskaitse all, siis tuleb välistada igasugused mürgid. Ja seetõttu tuleb nad ümber asustada, ja just metsa, kust nad on pärit,» selgitas ta.
«Kui inimestel on oma kodu, siis tuleb lähtuda sellest, et sipelgad on piisavalt arusaajad loomad ja kui pisike pesa hakkab aeda tekkima, siis alati tuleb pesa ümber asustada juba eos, kui pesa on väike ja siis sinna pesaauku panna sipelgatele vastikuid repellente, mis hoiab neid aiast eemal,» rõhutas Martin lõpetuseks.
«Minu endagi suvekodu asub metsalagendikul ja selle ümber on mets tihedalt sipelgaid täis, aga meie aeda pole tulnud ükski kuklase pesa. Nad on üritanud, kuid ühtki pesa pole sinna ehitatud,» tõi ta näite.