Kauplused tohivad jälle müüa ka viltuse ninaga kurki

Tallinna Kaubamaja toidumaailma juhataja Kadri Aguraijuja arvas, et edaspidi võtaks nad sellise välimusega õunad-porgandid müüki küll – eks siis ole näha, kas neid ka ostetakse. Foto: Peeter Langovits

Euroopa Liit tühistas reeglid, mis normeerisid 26 puu- ja juurvilja suuruse ja kuju, andes nii vaba tee lettidele näiteks ka kõveratele kurkidele. Muutus on soodne nii ostjaile kui ka Eesti väiketootjaile.

Uued eeskirjad lubavad järgmise aasta juulist müüa igasuguse suuruse ja kujuga puu- ja köögivilju. Kümne puu- ja juurvilja puhul, näiteks õuntele ja maasikatele, jäid reeglid kehtima, kuid nende puhul on lubatud müüa normidele mittevastavat kaupa, kui märgistus võimaldab neid eristada ekstraklassi, esimese ja teise klassi kaubast.

Põllumajandusministeeriumi peaspetsialisti Viive Alliksoo sõnul ei ole nad veel jõudnud otsustada, kuidas Eesti toimib. «Mõnes mõttes olid standardid head, sest need hoidsid ära halvema kvaliteediga kauba pääsu poodidesse,» arvas ta.

Taimetoodanguinspektsiooni Harjumaa büroo aiandusosakonna inspektor Mare Reial kinnitas, et seni kehtinud suurusemõõt on kohati naeruväärne. «Pole ju vahet, kui suurt või väikest õuna me sööme, kui see on maitsev. Põhiline, et kaup ei ole riknenud. Kindlasti annab see muudatus tootjatele võimaluse turustada ka väiksemaid ja kõveramaid tooteid,» rääkis Reial.

Prisma Peremarketi ostujuht Tiia Karu peab muudatust soodsaks nii ostjaile kui Eesti väiketootjatele. Siiani võis neile müügiks pakutav kurk olla oma muudelt omadustelt suurepärane, kuid kui kurgi nina oli viltu, seda esimesse klassi liigitada ei tohtinud. «Nüüd saame müüki võtta ka soodsama hinnaga kaupa,» möönis Karu.

Kõver on odavam

Karu sõnul jäid seni müügist kõrvale paljud Eestis kasvanud juur- ja puuviljad, sest kliima ei võimalda kasvatada nii ilusa välimusega aiasaadusi kui jäigad reeglid ette näevad.

Kurgi- ja maitsetaimede kasvatusega tegeleva AS Grüne Fee Eesti tegevjuhi Raivo Külasepagi sõnul peaks muutus meeltmööda olema just hinnatundlikule ostjale. Pealegi, kui kurki nooremalt ja väiksemalt müüa, on koor õhem ja maitse parem. «Ja kurgiviilu pealt on raske näha, kui kõver see kurk täpselt oli,» muigas ta kehtinud reeglite üle.

Tallinna Kaubamaja jaoks sealse toidumaailma juhataja Kadri Aguraijuja sõnul normide tühistamine oluliselt midagi ei muuda, sest siiani pole keegi neile liiga kõverat kurki või liiga väikest õuna pakkunudki.

«Kindlasti võtame edaspidi müüki ka kõvera kurgi, sest meie jaoks on olulised maitse ja küpsusaste. Neid Eestis kasvatatud maheõunu, mida seni oleme müünud, poleks mõni euroametnik ehk isegi aktsepteerinud, sest need ei ole suured, läikivad ja vahased. Aga tore, kui see nüüd seaduslik on, sest inimesed ostavad Eesti õuna hea meelega,» tõdes ta.

Eesti õunad saadeti tagasi

Õunakasvatusega tegeleva Rõngu Aiandi nõukogu liikme Maarja Rüütmanni sõnul on neil sel aastal olnud üks juhus, kui kaup tagasi saadeti, sest õunad ei vastanud täpselt standarditele. «Osal õuntel oli kaupmeeste arvates liiga palju pinnakahjustusi. Normidest vabastamine kergendab õunte müümist kauplustele, aga eks ostja eelistab ikka ilusat ja puhast õuna,» arvas ta.

Pille Vaher Euroopa Komisjoni esindusest Eestis ütles, et töötlevat tööstust muudatus ei puuduta, sinna võis ka seni erikujulisi aiasaadusi müüa.

Mis muutub

Normidest pääsevad:

•    aprikoos, artišok, spargel, baklažaan, avokaado, uba, rooskapsas, porgand, lillkapsas, kirss, kabatšok, kurk, kultuurseened, küüslauk, koorimata sarapuupähkel, peakapsas, porrulauk, melon, sibul, hernes, ploom, varsseller, spinat, koorimata kreeka pähkel, arbuus, salatsigur.

Normid jäävad kehtima, aga poes võib standardile mitte vastavat kaupa müüa, kui see märgistada näiteks sildiga «Töötlemiseks mõeldud»:

•    õun, tsitruselised, kiivi, salat, virsik, nektariin, pirn, maasikas, paprika, lauaviinamari, tomat.