Kuidas edastada koondamisteadet?
25. november 2008, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ebameeldivad sõnumid tuleb edastada ausalt ja konkreetselt, hoidudes hinnangutest, et töötajale jääks alles tema eneseväärikus, vastasel juhul võib langeda ettevõtte maine ja väheneda teiste töötajate lojaalsus.
Töötajaga ebakorrektselt töösuhet lõpetav tööandja kaotab ka allesjäävate inimeste lojaalsuse, sest neid haarab hirm, et nendega käitutakse samamoodi.
«Ma juba ootasin seda teadet, lõpuks ometi sain koondamisraha!» Sellist lauset on tööpsühholoog Taimi Elenurm viimasel ajal koondatutelt väga palju kuulnud.
Kui nähakse, et firmal läheb halvasti, hakatakse kartma, et tööandja üritab töösuhte lõpetamisel n-ö slikerdada. Ettevõtte mainele on see äärmiselt kahjulik, sest lahkuja räägib asjast paljudele ja edaspidi on firmal raske endale häid töötajaid saada.
Põhjendage faktidega
Esimene, kes koondamisest teada peaks saama, on koondatav ise, mitte töökaaslased. Koondamisteate edastamist tuleks alustada paariminutilise sissejuhatusega, rääkides üldisest majandusolukorrast – see aitab inimesel ebameeldivat infot leebemalt tajuda.
«Minu kogemuse kohaselt ütles inimene sissejuhatuse lõpuks ise: «Ja nüüd teete mulle ettepaneku, et ma lahkuksin?»» rääkis Elenurm.
Teade tuleb välja öelda selgelt ja konkreetselt, pikad põhjendused tekitavad kuulajas segadust. Inimest huvitab alati, miks just tema. Seda ei pea aga kohe selgitama hakkama, sest inimene on šokis ega pruugi esialgu edasist juttu kuulatagi.
Teate saajalt tasub siiski küsida, kas ta soovib koondamise põhjendust kuulda kohe või võib sellest hiljem rääkida. Kui ta tahab kohe kuulda, tooge mõnelauseline selgitus, kus esitate konkreetsed põhjused. Kõige lihtsam on öelda, et koondatakse ametikoht, mitte inimene.
Ja kui samal ametikohal on teisi inimesi, kes alles jäävad, siis ka selle põhjendamisel tuleb viidata väga konkreetsetele faktidele ja hoiduda hinnangutest. Põhjendused faktidega on selgemad ja vähem kõigutatavad, järeldused teeb inimene ise.
Alati on soovitatav, et teate edastab neljasilmavestluses otsene ülemus. Võimalik, et kolmanda isikuna on juures personalitöötaja, aga halba teadet on kergem taluda kahekesi olles.
«Kursustel on personalitöötajad avaldanud arvamust, et kolmandana võiks juures olla keegi tippjuhtidest, see annab asjale väärikust. N-ö kuuesilmavestlus pole paha, aga see sõltub ka otsese juhi julgusest halbu sõnumeid edastada ja suhetest koondatavaga,» tõdes Elenurm.
Kuuesilmavestlus tuleks jagada lõikudeks, olla tähelepanelik koondatava meeleseisundi osas: kui ta peaks soovima üksi olla, tuleb seda võimaldada.
Nelja- või kuuesilmavestlus
Koondatavale peab jätma aega otsustada, kas ta tahab saada koondatud päevapealt või soovib aega asjade üleandmiseks. Korrektne on küsida inimeselt sedagi, kes tema meelest peaks teate kolleegidele edastama. See on oluline talle turvatunde tagamiseks. Lepitakse kokku aus põhjus ja korrektne sõnastus, mida teistele öeldakse.
Samas ei lepita kokku milleski, mida pole olnud, seda isegi siis, kui tööandja teeb töötajale ettepaneku lahkuda sellepärast, et viimane ei tule tööga toime. Ka siis saab sellest rääkida faktipõhiselt ja hinnanguteta, et inimesele tema eneseväärikus alles jääks.
Kolleegil tasub koondatule märku anda, et ta on olemas, kui inimene peaks tahtma temaga rääkida. Edasi on koondatu valik, mida ta teeb.
Kui osa inimese enesehinnangust põhineb sellel, et ta töötab konkreetses firmas, ja kui talle siis öeldakse, et tema teeneid enam ei vajata, võib enesehinnang kokku kukkuda. Sellele võib järgneda depressioon, mis vajab psühholoogi või psühhiaatri abi.
«Psühhoteraapilises konsultatsioonis on mul käinud inimesi, kes ei suuda mitu aastat mõista, miks just nemad,» tõdes Elenurm.
Koondamisteadet edastades
• jälgi inimese reaktsiooni
• lase tal oma emotsioonid välja elada
• ära unusta, et n-ö õigesti koondatu ei räägi mujal jutte, mis firma mainet kahjustaks
• inimesel on õigus oma tundeid väljendada ka siis, kui te nendega nõus ei ole
• kui koondatav näeb asju teisiti, on see isegi hea – tema enesehinnang saab vähem kahjustatud
--------------------------------------
Kommentaar
Mare Teichmann, Tallinna Tehnikaülikooli õppetooli juhataja, professor:
Ebameeldivate sõnumite edastamisel on kaks kriteeriumi, millega kindlasti peaks arvestama. Esiteks: see peab toimuma ausalt, juht peab olema aus ja mitte midagi varjama. Teiseks: kindla peale tuleb seda teha nii, et kellegi enesehinnang ei langeks. Ebameeldiva teate saanud töötajad peavad lahkuma firmast sama kõrge enesehinnanguga, kui neil oli seal töötades, selleks tuleb tunnustada nende inimeste panust. Nemad ei ole süüdi selles, et firmal halvasti läheb.
Merike Jaamul, ASi Eesti Post personalijuht:
Koondamisolukord on raske nii töötajale kui tööandjale. Eesti Postil on koondatud töötajale peale seadusest tulenevate hüvitiste mõeldud lisasotsiaaltagatiste pakett, mis sisaldab näiteks ümberõppekulude osalist katmist ja eelpensioni koondatutele, kel on vanaduspensionini jäänud aasta. Üritame koondatuid igati toetada uue töökoha leidmisel ja korrektse koondamisprotsessi juhtimise kaudu. Näiteks osalesid meie juhid koolitusel, mille eesmärk oli arendada töötajate koondamise läbiviimise oskusi.