Talve saabudes tabas inimesi linnusöötmisbuum
29. november 2008, 11:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suure lumega saabunud talv pani inimesed linnusööki suisa kilode viisi koju tarima ja söögimajad kaovad poelettidelt lennult.
«Linnusöök ei ole mitte kuum kaup, vaid suisa tuline,» rääkis kaupluse Bauhof Pärnu esinduse kodu ja aia osakonna juhataja Raili Tammann Pärnu Postimehele.
«Me nägime hommikul suurt vaeva, et õigeks ajaks kõik alused linnusööki täis laduda, õhtul valitses kastides täielik tühjus. Maainimesed, kes iga päev linnas ei käi, ostavad enamasti mitmekiloseid seemnekotte, et oma aia linnukesi toita. See on lihtsalt hämmastav, milliseid summasid on inimesed valmis lindudele kulutama!»
Kauplus on linnumajade ja -söögi kaubaalused toonud peaukse lähedale kõige nähtavamale kohale, sest ostetumat kaupa kuni kevadeni pole. Kõige paremini lähevad müügiks viiekilosed seemnekotid, mille hind 139 krooni.
Kel soov linde toita, pidagu meeles, et tähtsaim reegel on: kui kord alustasid söötmist, tee seda kevadeni. Nimelt saavad linnukesed meie kliimas isegi käreda külmaga hakkama, kui sööki piisab. Küll võib ühes kindlas paigas toituma harjunud värvuke pakases hukkuda suisa mõne tunni jooksul, kui toitmine ühtäkki otsa lõpeb.
Ornitoloog Jaak Tammekänd rõhutas, et kindlasti ei tohiks linnu söögilauale panna soolast toitu, seepärast ei sobi neile näiteks leib. Soolast süües tekib lindudel vedelikupuudus, aga külmaga pole õues kuskil vett saada.
Tänulikult võtavad linnud vastu kõiksuguseid seemneid. Toidu-, looma- ja aianduspoodides on saadaval metsalindudele mõeldud pakid päevalilleseemnete ja pähklitega ning rasvapallid.
Kel soovi pisut vaeva näha ja lindudele põnevat süüa pakkuda, soovitab Tammekänd poest searasva osta, see sulatada, kaerahelbed sisse segada ja mõnda anumasse või võrku sulama panna ning siis lindudele maiustamiseks pakkuda.
Aknataguse söögimaja suudab igaüks isegi valmistada. Näiteks plastpudelisse augu lõikamine ja selle oksa külge riputamine ei võta üle viie minuti. Poes algavad lihtsate traadist söögilaudade hinnad paarikümnest kroonist. Leiab sellisegi pisikese lapiku söögimaja, mille saab kortermaja akna kõrvale kinnitada. Variante on kümneid, uudsena on saadaval riputusaasaga poolik kookospähkel, millesse toit sisse sulatatud.
Kel pole mahti tihti toidumaja täita, võib muretseda näiteks toitmisautomaadi. Need saab seemnetega täita ja vastavalt sellele, kui palju linnud on jõudnud seemneid ära nokkida, pudeneb alusele uusi juurde.
Looduse seisukohast pole tegelikult tarvidust linde toita, nentis Tammekänd. «Samal ajal on ju tore vaadata, kui linnud akna taga askeldavad,» lisas ta. «Nii võib talve jooksul kümmekond linnuliiki ära näha ja lastele selgeks õpetada.»
Partide-luikede toitmise suhtes Tammekänd nii soosiv pole. Neile võib siia talvituma jäämine saatuslikuks saada, kui veekogud kinni külmuvad. Pealegi pole sai, millega inimesed neid toita tavatsevad, sugugi nii suure toiteväärtusega, et aidata pakane üle elada.