Teadlase soovitatud aktsiisitõus tõstaks viinapudeli hinna 10 euroni
18. august 2011, 14:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Panga teaduspreemia pälvinud uuring, mis paneb ette alkoholiaktsiisi olulist tõstmist, näib reaalsuses rakendamiseks põhinevat liiga küsitavatel eeldustel.
Optimaalne alkoholi maksustamine võiks Tartu Ülikooli majandusteaduse doktorandi Indrek Saare uuringu tulemuste kohaselt optimaalse taseme saavutamiseks tõusta keskmiselt ligi 200 protsendi võrra.
Kui uuringus välja toodud soovitused tõeks saaksid, tõuseks pooleliitrise õllepudeli hind ligi 80-lt eurosendilt ühe euroni ning pooleliitrise viina hind viielt eurolt ligikaudu 10,7 euroni.
Selline tulemus põhines aga mitmete uuringu avalikul esitlusel kohal viibinud kuulajate arvates arvutustel ja eeldustel, mille paikapidavus reaalses elus võib suuri küsitavusi tekitada.
Nii näiteks on töös eeldatud täieliku konkurentsi turgu, ratsionaalset tarbijakäitumist, teatud piiridesse jäävat tarbijate hinnatundlikkust nii kodumaiste kui turistidest ostjate poolt, illegaalse alkoholi ning kodustootmise ja teistest riikidest alkoholi toomise samaks jäämist. Ehkki salaalkoholi turu suurenemist töö ette ei näinud, oli kasutatud simulatsiooniprognoosides maksuametile siiski ette nähtud ligi poole võrra ulatuslikumaid rahalisi vahendeid salaalkoholi vastu võitlemiseks.
Samas juhtisid kohal viibinud kuulajad tähelepanu asjaolule, et arvutuste aluseks võetud andmed pärinesid mitmes mõttes ebatüüpilisest 2009. aastast.
Lisaks ei analüüsinud uuring hüpoteeside kontrollimiseks viimase, 2008. aastal läbi viidud alkoholiaktsiisi tõstmise tekitatud efekti eelarvele.
Nii märkis ka rahandusminister Jürgen Ligi valitsuse pressikonverentsil töö tulemusi kommenteerides, et ilmselt jäid arvutustest välja mitmed olulised tegurid ning et niivõrd palju kallimat alkoholi on raske ette kujutada.