Vautšeriportaal seaduse järgi tarbija ees ei vastuta

Siiri Erala
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vautšeriportaale on viimase aastaga tublisti juurde tulnud ning kasvanud on ka nendega seotud kaebuste arv.
Vautšeriportaale on viimase aastaga tublisti juurde tulnud ning kasvanud on ka nendega seotud kaebuste arv. Foto: Mihkel Maripuu

Vautšeri- või päevapakkumisportaale on viimase aastaga Eestisse tekkinud nagu seeni pärast vihma. Tarbijakaitsele on see muret juurde toonud, kuid probleemide lahendamiseks pole teha muud, kui rõhuda firmade südametunnistusele.

Ligikaudu aasta tagasi oli Eestis kolm vautšeriportaali: Cherry, Seller ja Minuvalik. Praeguseks on sarnaseid portaale julgelt üle paarikümne, augustis liitusid selle seltskonnaga ka Delfi ja Eesti Meedia.

Cherry turundusjuhi Martin Kõiva sõnul on vautšeriäri vohamise taga «ajalehepoisist miljonäriks»-tüüpi edulugu. Kõik tundub kõrvaltvaatajale lihtne – pane veebikülg püsti ja hakka raha kasseerima. Niisuguse suhtumisega siiski kaua vastu ei pea ja seda tõestab ka osa uute tulijate lühike eluiga.

Hinnaporno

Kõiva tõi näitena praeguseks juba tegevuse lõpetanud portaalid Hinnaporno ja Kommike. Samuti on suur hulk portaale, mis justkui tegutseks – lehekülg on internetis olemas ja ka mõni pakkumine käimas, kuid vautšereid läheb kaubaks vaid mõni üksik.

Hoolimata sellest, et uued tulijad ei pruugi olla kuigi elujõulised, on vautšeriäri buum silma jäänud ka tarbijakaitsele. «Vautšerikeskkonnad on tõepoolest üks selliseid valdkondi, mis viimase aastaga tublisti arenenud ja suurenenud ning loomulikult on seoses sellega kasvanud ka meile laekunud pöördumiste arv,» ütles tarbijakaitseameti pressiesindaja Kadri Kauksi.

Tema sõnul on viimase poole aasta jooksul väga sagedaseks muutunud, et üks teenusepakkuja reklaamib ennast mitmes vautšeriportaalis korraga ja kui kampaaniad lõppevad, lõpetab ka tema oma tegevuse.

Teine osa kaebusi puudutab olukordi, kus teenusepakkuja alahindab inimeste huvi vautšerite vastu ega suuda seetõttu pärast kõikidele soovijatele lubatud teenuseid-kaupu tagada.

Taunitav käitumine

Taoliste probleemidega lõppevate kampaaniate korraldamine on tarbijakaitse hinnangul taunimisväärne nii kaupmeeste-teenusepakkujate kui ka vautšeriportaalide poolt.

Kui kaupmeeste ja teenusepakkujate puhul on sellistel juhtudel tegu tarbijaõiguste rikkumisega, siis vautšeripoodide puhul saab niisugust tegutsemist tõepoolest vaid taunimisväärseks nimetada.

Vautšeripoel pole nimelt petta saanud tarbija ees seaduse järgi mingit vastutust. «Vautšeriportaalil ei ole seadusest tulenevat kohustust vastutada teenuse kättesaadavuse ega kvaliteedi eest,» sedastas Kauksi.

Tartu Ülikooli tsiviilõiguse dotsent Margus Kingisepp selgitas, et küsimus on selles, kuidas vautšeriportaalide tegevust määratleda. Iseenesest on kehtivas tarbijakaitseseaduses sees punkt, mille järgi kohaldatakse seaduse nõudeid ka siis, kui tegemist on vahendamisega. Teine lugu on aga siis, kui portaal ainult reklaamib teenuseid või kaupu.

Vaid reklaamteenus

Martin Kõiva Cherryst märkis, et see teema on juristidega põhjalikult läbi hekseldatud ning kuna raha liigub lõpuks kaupmehe kätte, siis vautšeriportaalid tarbija ees ei vastuta.

«Meie sisuliselt kogume tarbijatelt kokku ettemaksu, mis liigub edasi kaupmehele, ja teenust osutab lõpptarbijale see kaupmees, mitte meie. Meie osutame reklaamiteenust kaupmehele,» ütles ta.

Vautšeripoe taandamine pelgalt reklaamikeskkonnaks tähendab seda, et tarbijal pole neile suuremat õigust nõudmisi esitada kui näiteks ajalehes ilmunud reklaami puhul ajalehele. Ometi pole pretensioonid vautšeriäris tegutsejatele võõrad ja osa neist on endale teatud määral ka vastutuse võtnud.

«Lõpuks teeb tarbija siiski valiku portaali kasuks, kes on näidanud üles vastutulelikkust ja usaldusväärsust,» kommenteeris Kauksi. «Portaalid, mis pealiskaudselt vahendavad tooteid-teenuseid ega võta vastutust millegi eest, kaotavad seeläbi iseäranis oma klientuuris ja rikuvad ühtlasi kogu valdkonna mainet.»

Oodatakse ühist otsust

Tarbijakaitse hinnangul võiksid aga vautšeriportaalid astuda sammukese edasi ja võtta üheskoos vastu otsuse, et tarbija raha hoitakse enda käes 15 päeva. «Sellisel juhul saab tarbija oma taganemisavalduse teha vahendajale, mitte ei pea raha tagasi kauplema teenusepakkujalt, mis sageli osutub väga vaevaliseks,» selgitas pressiesindaja ameti ettepanekut.

Selle mõtteni on osa vautšeriportaale jõudnud ka iseseisvalt. Päris 100 protsendi ulatuses portaalid tarbijate raha enda käes kaks nädalat hoida ei saa, sest see vähendaks kaupmeeste-teenusepakkujate huvi nende reklaamikeskkonda kasutada. Kuid 30 või 50 protsendi ulatuses tehakse seda küll.

Kauksi ütles veel, et tarbijakaitseamet on vautšeriäriga seotud probleemide arutamiseks Cherry esindajatega ka kohtunud ning siis arvati ühiselt heaks lahenduseks valdkonnas tegutsevate ettevõtete suurem koostöö ja hea tava kehtestamine.

Sisuliselt tähendaks see vautšeriportaalide ühinemist omaette liiduks ning sellised mõtted liiguvad Kõiva sõnul praegu ka nende meeskonna peades. Päris konkreetsete sammudeni siiski jõutud pole.

Vautšeriportaalid augustis

•    Turuosalt olid augustis suuremad portaalid Cherry, Zizu, Citylife ja Deal24, käibelt suuremad olid Cherry, Zizu ja Minuvalik.
 •    17 suurema turuosaga vautšeriportaali müüsid augustis 48 406 vautšerit, erinevates portaalides oli pakkumisi kokku 491 ja ühe pakkumise kohta müüdi keskmiselt 66,4 vautšerit.
•    17 suurema portaali kogukäive ulatus augustis üle 485 000 euro.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles