Augustis registreeriti Eestis 456 puukborrelioosi ehk Lyme'i tõve haigusjuhtu, mis on läbi aegade suurim ühes kuus registreeritud borrelioosi juhtude arv Eestis.
Augustis registreeriti rekordarv puukborrelioosi haigestunuid
2. september 2011, 17:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuna enamik haigusjuhtudest on saanud laboratoorse kinnituse ja vaid väike osa kinnitatakse arstide poolt kliinilise pildi alusel, siis tuleb sellesse numbrisse ja haigestumise tõenäosusesse väga tõsiselt suhtuda.
Kõikidest käesoleval aastal kinnitatud puukborrelioosi juhtudest (1092) enam on haigestumisi registreeritud Saaremaal (186), Tallinnas (183), Hiiumaal (102), Harjumaal (88), Tartumaal (84), Läänemaal (76) ja Viljandimaal (75).
Eelnevate aastate kogemustele toetudes on suurimaks puukborrelioosi haigusjuhtude avastamise kuuks olnud reeglina augustile järgnev september, kus lisandunud haigusjuhtude arv on ületanud sageli 300 piiri ja olnud seni kõrgeim 2009. aasta septembris 393 haigestunuga.
Kuigi borrelioosi vastu veel vaktsiini ei ole, saab sellegi tõve eest end kaitsta, aga seda vaid põhjalikke ennetusmeetmeid tarvitusele võttes.
Nii näiteks tuleks metsa või loodusesse minnes kanda alati pikki pükse ja pika varrukaga riietust. Tossudele ja tuhvlitele tuleks eelistada kõrgeid kummisaapaid ja lisaks peakattele on soovitav siduda kaela ka sall, et puuk ei saaks krae vahelt nahani pugeda. Kaitse suurendamise eesmärgil tuleks kanda oma kehale või riietele ka puugitõrjevahendeid ja pikemal väljasviibimisel kaitset aeg-ajalt uuendada.
Koju jõudes, ärge mine välisriietega kohe eluruumidesse. Eemaldage need väljas, kloppige hoolikalt läbi ning toas olles kontrollige üle terve oma keha puukide kiireks avastamiseks.
Väljas liikuvaid lemmikloomi ei tohiks lubage eluruumidesse vabalt jooksma, sest nad võivad kanda puuke tuppa. Harvad pole juhtumid, kus inimene ei tea, et oleks käinud looduses, aga on ometi saanud puugi, mis võib olla koju toodud koos lemmikloomaga.
Borrelianakkuse saamiseks kulub enamasti kaks ööpäeva kuni nahka imendunud puugilt haigustekitajad inimesele üle kanduvad. Puukborrelioosile on iseloomulikud palavik, peavalu, üldine nõrkus, pearinglus, liigeste ja lihaste valud, kaalu langus. Haiguse peamiseks tunnuseks on nahalööve erythema migrans, mis kujutab endast vähemalt 5 cm läbimõõduga punetavat laiku.
Erüteem tekib 60-80 protsenti nakatunutest puugi hammustuse kohale 1–4 nädala jooksul pärast puugihammustust. Aja möödudes lööve kaob. Ravimata jäänud borrelioos võib põhjustada kroonilist haiguskulgu: närvisüsteemi-, südame- või liigeskahjustusi.
Puukborrelioosi ravitakse antibiootikumidega. Pärast puukborrelioosi läbipõdemist ei teki immuunsust ning inimene võib uuesti nakatuda.