Vaata, millistel pankadel on kõige odavamad teenused ja tasud

Eger Ninn
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Erinevate pankade teenuste ja tasude võrdlustabel.
Erinevate pankade teenuste ja tasude võrdlustabel. Foto: minuraha.ee

Pangakliendid saavad võrrelda viiekümne levinuma pangateenuse tasusid ja tingimusi finantsinspektsiooni tarbijaveebis minuraha.ee, kus on välja toodud kõik pangatehingutega seotud kulud ja tasud.


«Mõistliku finantskäitumise aluseks tarbija kõrge teadlikkus, mille tagamisel on oluline pangateenuste läbipaistvus. Tarbijaveebi abil saavad pankade kliendid nüüdsest hõlpsalt võrrelda enam kui viiekümne pangateenuse tingimusi. Võrdlustabelid on järjekordne samm klientide paremas informeerimises, meenutagem et 1. juulist võtsid pangad kasutusele ühised teabelehed, mis annavad klientidele ülevaateid pakutavatest laenutoodetest,» selgitas pangaliidu tegevdirektor Katrin Talihärm.

Näiteks pangasisene ülekanne internetipangas on tasuta DnB Nordis ja LHV pangas, Sampos, SEBs ning Swedbankis maksab teenus 16 senti. Siseriiklik ülekanne on tasuta LHV pangas, DnB Nordis maksab sama teenus 32 senti ning Swedbankis, SEBs ja Sampos 38 senti. Deebetkaardi hooldustasu maksab enamikus pankades 96 senti, hooldustasu ei küsita vaid DnB Nordis ja LHV pangas. Kui sularaha saab panga sularahaautomaadist välja võtta kuni 2000 euroni enamasti tasuta, siis LHV puhul maksab sularaha väljavõtmine ükskõik millisest pangaautomaadist üks euro.

Vaata teenustasude põhjalikku võrdlustabelit aadressil minuraha.ee/teenustasude_vordlus, kõiki võrdlustabeleid näeb aadressil minuraha.ee/vordlustabelid, kus on välja toodud ka hoiuste, krediitkaartide ja pensionifondide võrdlustabelid.

Minuraha.ee võimalustest rääkides ütles Talihärm, et näiteks saavad kliendid võrrelda, kui palju maksab internetipangas ülekande tegemine või teise panga automaadist sularaha väljavõtmine, kui suur on deebetkaardi kuu hooldustasu ja mis hinnaga saab lisakaardi, millist intressi arvutatakse kontojäägilt ja mis alustel seda tehakse. Samuti on tarbijaveebist minuraha.ee võimalik lugeda lähemalt konkreetsete pangateenuste kohta (näiteks otse- ja püsikorraldused, välismaksed, pangakaardid) ja leida sõnaraamatu abil keerulisemate terminite selgitusi.

Võrdlustabelite andmed on sisestanud pangad ise ning nemad vastutavad andmete korrektsuse ja ajakohasuse eest. Andmete viimase uuendamise kuupäeva leiab tabeli lõpust. Tabelis olevad tasud ei arvesta pakettide ja kliendirühmadele pakutavate soodustustega, kuid need on siiski lühidalt välja toodud koos viitega täpsemale infole. Kõik tabelid on kasutatavad ka vene keeles.

Eelmise aasta lõpus rahandusministeeriumi tellimusel läbi viidud uuring «Finantsalane kirjaoskus Eesti elanike seas» näitas, et arveldusarve avamisel võrdleb erinevate pankade tingimusi kõigest 27 protsenti vastanutest. Oluliselt kõrgem on võrdlejate osakaal vaid eluasemelaenu ja kindlustusteenuste ostjate hulgas, vastavalt 64 ja 56 protsenti. Teiste pangateenuste valimisel jäi mitme pakkumise võrdlejate osakaal 19 ja 43 protsendi vahele.

1. juulist 2011 jõustusid Eestis ELi tarbijakrediidi direktiivist lähtuvad muudatused võlaõigusseaduses, mille tulemusena saavad kliendid hõlpsamini võrrelda pankade laenupakkumisi. Alates sellest võtsid Eesti pangad kasutusele teabelehed, mis annavad kliendile hea ülevaate erinevate pankade pakkumistest.

Enne laenulepingu sõlmimist saab klient kõikidest pankadest, kus ta pakkumise küsib, standardiseeritud teabelehe. See puudutab nii tagatiseta laene, nagu näiteks väikelaen, krediitkaardid, arvelduskrediit, kui ka hüpoteegiga tagatud laene, nagu näiteks eluasemelaen. Seni on pangad omal initsiatiivil andnud sarnases vormis lepingueelset teavet eluasemelaenude puhul.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles