Suurhaiglad on hädas liigpikkade ravijärjekordadega

Hanneli Rudi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Erakorralise meditsiini osakond Põhja-Eesti Regionaalhaiglas.
Erakorralise meditsiini osakond Põhja-Eesti Regionaalhaiglas. Foto: Priit Simson / Postimees

Haigekassa kontrollis augusti alguses ravijärjekordade pikkust piirkondlikes ja keskhaiglates ning kõigis neis oli erialasid, kus ooteaeg oli lubatust pikem. Kõige rohkem oli probleeme Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, Tartu Ülikooli Kliinikumis ja Pärnu haiglas.

Kontrolli tulemuste põhjal selgus, et üle kuuenädalased ooteajad on peamiselt tingitud teenuseosutajate võimsusest, milleks on näiteks arstide puudus/vähesus, aparatuuri ja ruumide või operatsioonitubade hõivatus, teatab haigekassa oma kodulehel.

Haigekassa kinnitusel oli ka erialasid, kus pikad ooteajad ei ole tingitud võimsuse puudustest. Kontrolli tulemuste põhjal selgus, et reeglina on arstide tasuliste vastuvõttude tundide arv nädalas tunduvalt väiksem, võrreldes tasuta vastuvõttudele eraldatud ajaga. Samas üldjuhul on tasulise vastuvõtu aeg varasem tasuta vastuvõtu ajast.

Põhja-Eesti Regionaalhaiglas kontrolliti ravijärjekorra pidamist ambulatoorse uroloogia, otorinolarüngoloogia, ortopeedia, neuroloogia, dermatoveneroloogia, kardioloogia, endokrinoloogia ja hematoloogia erialal. Neist vaid ortopeedia ja kardioloogia erialal oli ravijärjekord kehtestatud maksimumpikkuse piires.

Tartu Ülikooli Kliinikumis kontrolliti ravijärjekorra pikkust ambulatoorse uroloogia, torinolarüngoloogia, neurokirurgia, neuroloogia, pulmonoloogia, oftalmoloogia, endokrinoloogia, ortopeedia, reumatoloogia, veresoontekirurgia ja taastusravi erialal. Neist vaid otorinolarüngoloogia ja veresoontekirurgia erialal oli ravijärjekord kehtestatud maksimumpikkuse piires.

Pärnu Haiglas kontrolliti ravijärjekorra pidamist ambulatoorse oftalmoloogia, kardioloogia, dermatoveneroloogia ja nefroloogia erialal, kus ravijärjekord ületas kehtestatud maksimumpikkuse kõikidel erialadel.

Ida-Viru Keskhaiglas uuriti ravijärjekorra pidamist ambulatoorse oftalmoloogia, veresoontekirurgia, endokrinoloogia ja onkoloogia erialal. Neist endokrinoloogia ja onkoloogia erialal ületas ambulatoorne ravijärjekord kehtestatud maksimumpikkuse.

Lääne-Tallinna Keskhaiglas kontrolliti seitsme eriala (ambulatoorse ortopeedia, neuroloogia, pulmonoloogia, günekoloogia, psühhiaatria, endokrinoloogia ja nefroloogia) ravijärjekordade pikkust ning neist ületas vaid ortopeedia, psühhiaatria ja endokrinoloogia erialal ravijärjekord kehtestatud maksimumpikkuse.

Ida-Tallinna Keskhaiglas kontrolliti ambulatoorse uroloogia, veresoontekirurgia, oftalmoloogia, neuroloogia, pulmonoloogia, dermatoveneroloogia, endokrinoloogia ja reumatoloogia järjekordade pikkust ning neist liigpikad olid veresoontekirurgia, dermatoveneroloogia ja reumatoloogia järjekorrad.

Eesti Haigekassa nõukogu otsuse järgi ei tohi ravijärjekorra maksimumpikkus ambulatoorse eriarstiabi korral ületada kuut nädalat.

Ravijärjekordi kontrolliti piirkondlikes ja keskhaiglates nendel erialadel, kus olid selle aasta aprillis, mais ja juunis esitatud ravijärjekorra aruannete põhjal kõige pikemad ooteajad arsti ambulatoorsele vastuvõtule. Lisaks võrreldi patsientidele pakutavat esimest vaba tasuta (haigekassa tasutavat) ja tasulist (inimese enda tasutavat) vastuvõtu aega.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles