Pank ei vastuta ostetava vara puuduste eest
9. september 2011, 14:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Swedbank selgitas vastuses Tarbija24 küsimusele, mil määral kontrollib pank laenu andes selle eest ostetava maja dokumentatsiooni, et üldise põhimõtte kohaselt ei vastuta pank ostetava vara puuduste eest, sest ei ole ostu-müügitehingu osapool.
Objekti puuduste eest vastutab müüja, kelle poole peab ostja ka oma pretensioonidega pöörduma. Samuti peab notar ostu-müügitehingu sõlmimisel juhtima
poolte tähelepanu erinevatele varaga seotud nüanssidele, sealhulgas kontrollima ehitisega seotud andmeid ehk ehitus- ja kasutuslubasid.
Samas võtavad tehingu tegemise või sellest loobumise otsuse võtavad vastu ikka tehingu pooled - müüja ja ostja.
Pank vaatab ostetavat vara kui tagatist ja hindab tagatisega kaasnevaid riske.
Ehitis, mis paikneb kinnisasjal, on selle oluline osa ja pank kontrollib, et see ikka ka ameltikult eksisteerib, sest see lisab kinnisasjale väärtust.
Teine küsimus on see, et ehitusloa ja kasutusloa puudumise tõttu kannab vara omanik kulusid, mis kaasnevad eelnimetatud dokumentide taotlemise vajadusega ja lõppkokkuvõttes võib isegi juhtuda, et ebaseaduslik ehitis lammutatakse.
«Kohalik omavalitsus on üldjuhul koostööaldis ja viis aastat tagasi oli üpris laialdane praktika, et erinevad load hangiti ehituse ajal või peale seda ning üldjuhul said varaomanikud ka oma vajalikud load kätte. Seetttu oli ka riski realiseerumise tõenäosus, et ehitis lammutatakse, väike,» selgitas Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask.
Ta lisas, et kinnisvarabuumi õppetunnid on õpetanud ka pankasid ja kui varaga on seotud juriidilised riskid, mis on teada, siis jagatakse seda teadmist ka oma klientidega. «Kui aga kleint soovib siiski sellist vara osta, siis hindame seda kui tagatist ja otsustame sellest lähtudes ka laenu andmise.»