Hinnalangust tajuvad vähesed ostjad

Pensionär Tatjana Kuptsova hinnangul on köögivili veidi odavamaks läinud. Foto: Toomas Huik

Kuigi novembris olid kaupade-teenuste hinnad keskmiselt nõksu madalamad kui oktoobris, ei taju enamik inimestest elu odavnemist. Hindadest sotti saamise teevad keeruliseks ka soodusmüügid.

Ehkki esimest korda üle kahe aasta oli kuude võrdluses väike, 0,3-protsendiline hinnalangus, on statistikaameti hinna- ja palgastatistika osakonna juhataja Viktoria Trasanovi sõnul mootorikütus ja köögivili ainsad, mis väärivad märkimist.

«Köögiviljadest läks kõik peale kurgi novembris oktoobriga võrreldes odavamaks. Kurk kallines aga 15 protsenti,» tõdes ta.

Reedel Tallinnas Kristiine Prismas sisseoste teinud Andra Kiisk märkis, et toidukorv küll viimastel kuudel odavamaks ei ole läinud. Ka köögivili, mida tema perele ostab, on kallinenud. «Luunja kurgi kilo on juba 65 krooni,» nentis Kiisk.

Maiustuste suunas vaadates tunnistas Kiisk, et hinna poolest ostaks ta ehk Geisha šokolaadi, mis praegu Prismas odavam.

Õunu valinud pensionär Tatjana Kuptsova tunnistas, et tema tunnetab köögiviljade odavnemist – nii kartul, kapsas kui ka näiteks õunad maksavad nüüd vähem. «Vähemalt tundub, et hinnad on normaalsemad kui vahepeal. Mina olen küll rahul,» märkis Kuptsova rõõmsameelselt.

Rahandusministeeriumi sõnul on Eestis inflatsioon aeglustumas kahel põhjusel. Esimeseks põhjuseks nafta ja toiduainehindade langus maailmas ja teiseks kodumaised põhjused ehk majanduslangus, tööpuuduse suurenemine, palgakasvu aeglustumine, ka laenuraha kättesaadavuse halvenemine.

Inimesed piiravad kulutusi, ostavad odavamat kaupa ja lükkavad suuremaid oste paremate aegade ootuses edasi. See sunnib ettevõtjaid ja kauplusi hindu langetama.

Samas avaldas Trasanov põhjuse, miks hindadest on raske sotti saada: «Praegu on hästi palju soodusmüüke, kord on üks asi odav, siis teine, mistõttu pole tarbijal õiget arusaama, millised need hinnad siis tegelikult on.»

Statistika näitab aga enam kui kaheprotsendist hinnalangust. Näiteks jahu ja jahutooted, sh leib-sai, on jäänud enam-vähem samale hinnatasemele. Lihatooted on aga endiselt kallinenud ka novembris. 

Trasanovi väitel on ka värske kala kuuga kallimaks läinud. «Soodusmüüke on ilmselt vähem olnud ja 49-kroonist forelli ei ole novembris näha olnud,» nentis ta. Kaup, mis aga aastaga on oluliselt kallinenud, on Trasanovi sõnul näiteks taimeõli – hinnatõus mullusega võrreldes 35 protsenti. Kuu võrdluses on taimeõli hinnamuutust keerulisem hinnata.

Tarbijahinnaindeksi langus oleks aga veelgi suurem olnud, kui soojusenergia poleks novembris 5-protsendilise hinnahüppe teinud.

SEB analüütiku Ruta Eieri sõnul ei maksa loota, et hinnad jäävadki nüüd kuust kuusse püsivalt langema – juba jaanuaris tuleb taas märgatavalt rohkem raha välja käia eluasemekulude eest. Hindade alanemine võrreldes oktoobriga ei ole Eieri hinnangul üllatav, sest siis oli üheks peamiseks hinnatõusu ülal hoidvaks põhjuseks gaasi kallinemine, mille võrra nüüd novembris hinnatõus väiksem oli.

Teiseks annavad juba mitu kuud tooni maailmaturul järsult alanenud kütuse- ja toiduainehinnad, mille ulatus siiski siiani täies mahus Eesti inflatsiooninumbrisse veel polnud jõudnud. «Need hinnad on hindu alandavad tegurid ilmselt veel nii mõnelgi järgneval kuul.

Samuti hakkab tarbimise kokkukukkumine vaikselt muudele hindadele mõju avaldama ning ikka samas suunas. Järgmistes kuudes tulevadki aastainflatsiooni numbrid suurte sammudega trepist alla,» rääkis Eier.

Hinnamuutus

Novembris odavnesid kaubad ja teenused võrreldes oktoobriga 0,3 protsenti, aasta võrdluses kerkisid hinnad kaheksa protsenti.

Oktoobri-novembri hinnavõrdlus

Hinnalangus
•    Mootorikütus –10,3%
•    Majutusteenused –5,5%
•    Köögivili –4,7%
•    Puuvili –2,3%
•    Lemmikloomade toit –1,7%
•    Telerid –0,8%

Hinnad samal tasemel
•    Jahu ja jahutooted (sh leib, sai, pagaritooted)
•    Piim ja piimatooted
•    Mittealkohoolsed joogid
•    Rõivad ja jalatsid

Hinnatõus
•    Kurk +15%
•    Värske kala +5,4%
•    Soojusenergia +5%
•    Õlu +3%
•    Šokolaad, kommid +2,2%
Allikas: statistikaamet
----------------------------------------------------------
Mis ootab ees?

Kristjan Pungas, rahandusministeeriumi makromajanduspoliitika osakonna analüütik:

Hinnalangust on tuleval aastal oodata kütuste osas, sest nafta hind maailmas langeb. Et maagaasi hind järgib nafta hinna muutusi, võib järgmise aasta kevadel või suvel hinnalangus oodata ka tavatarbijaid. See peaks omakorda tähendama tuleval aastal väiksemaid küttearveid.

Samuti peaksid alanema osa toidukaupade, eelkõige leiva- ja piimatoodete hinnad, mille põhjuseks on teravilja ja piimapulbri hinna langus maailmas. Lisaks on tuleval aastal langustrendi näha üürihindades, mis hakkasid kinnisvaraturu languse tõttu vähenema juba eelmise aasta lõpus.

Hinnatõus jätkub järgmisel aastal eluasemega seotud teenuste osas (nt vesi, elekter, kanalisatsioon). Keskkonnatasude tõus, elektritootmise sisendite kallinemine ning võrgutasude tõus tingivad elektri hinna tõusu tarbijaile. Ka tõusevad varem 5-protsendilise käibemaksuga maksustatud kaupade ja teenuste hinnad käibemaksu määra tõstmise tõttu. See tähendab siis perioodika, raamatute, ravimite, majutuse ning teatri- ja kontserdipiletite hinna tõusu.