Roheline katus võidab maailmas populaarsust

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Tehnoloogiapargi peahoonet katab juba mitu aastat murukatus, mis on lõõgastumise kohaks töötajaile.
Tartu Tehnoloogiapargi peahoonet katab juba mitu aastat murukatus, mis on lõõgastumise kohaks töötajaile. Foto: Kalev Saar

Viimase kolme aasta jooksul on Norras, Rootsis, Ameerika Ühendriikides ja Jaapanis kasvanud huvi looduslike detailide kasutamise vastu ehitusel. Üheks trendiks on saanud taasavastatud murukatus.


Tänapäevase nimetusega «rohelise katuse» kasutus muutub iga päevaga tavapärasemaks nii linnaruumis kui maapiirkondades, aga ka väikelinnade eramute puhul.

Eriliselt hea efekti annab suurlinnade kõrghoonete katusele rohelise murupinna rajamine, mis lisaks visuaalsele ilule puhastavad ka linnaõhku ning pakuvad neis hooneis töötajatele-elajatele looduslähedasemat tunnet.

Aastakümneid valitsenud arusaam peab murukatuse probleemideks kehva niiskuskindlust ja raskust, mis võib iganenud ehituslahendusena kogu hoonele kahjulik olla.

Rohelise taassünd


Kuid paljud majaehitajad ja  -ostjad on taas hakanud valima «rohelist katust», kuna eelkõige on need ilusad silmale vaadata ning samaaegselt langevad kokku inimeste aina suureneva teadlikkusega rohelisest elustiilist ja vajadusega looduslähedase elukeskkonna järele.

Uue ajastu arhitektid on aina rohkem huvitatud looduslähedaste lahenduste ja keskkonnasõbralike materjalide kasutamisest. Isegi väikelinnades asuvatele majadele on see sobilik, kuna harmoneerub ümbritseva rohelise keskkonnaga, lisades veelgi looduslähedust igale kodule.

Selle katuse eluiga on tunduvalt pikem kui tavalisel, ning samal ajal on see ka keskkonnale puhtama õhu allikaks. Mitmetes Jaapani ja USA suurlinnades on seda meetodit kasutatud juba aastaid eelkõige põhjusel, et vähendada aina kasvavat õhusaastatust.

Tavalisest kallim


Puuduseks võib pidada hinda. Murumatid, mis asetatakse tavalise katuse peale on küllaltki kallid, lisaks nende paigaldamine, et need kestaksid aastaid ilma hoolduseta. Nende ruutmeetrihind jääb üldjuhul sõltuvalt murukatuse hooldevajadusest ja olenevalt majast 300 ja 1500 krooni vahele.

Sellise koostisega katus ei kaalu üldjuhul rohkem kui 50 kg ruutmeetri kohta, mille korralik aluskatus peab vastu ilma probleemita. Talvel ja suurematel vihmaperioodidel võib kaal tõusta kuni 80 kg ruutmeetri kohta. Selline murupind moodustab keskkonna, mis imab endasse üksjagu vett, laskmata samas sellel koguneda liigselt aluskatte alla. Kuival ja päikselisel ajal hoiab aga see ennast piisavalt niiske ja elujõulisena.

Eriline katusemuld

Ligikaudu viiesentimeetrine mineraalmuld on täiesti piisav, et hoida elus sellist murupinda. Jaapani ja Norra mullastiku-uurijad ja teadlased on aretanud aina sobivamaid ja vastupidavamaid mullatüüpe, mis sobivad just sellisele katusele. Aktiivselt tegeletakse ka sobivate katusetaimede aretamisega, mis taluksid põhjamaist karmi kliimat.

Tegelikkuses ei ole just Põhjamaades muru kasutamine katusekattematerjalina mingiks uudiseks. Seda eriti Norras, kus murukatus on aastasadu olnud üheks rahvusliku arhitektuuri elemendiks. Tihtipeale arvatakse, et roheline katus ehk siis murukatus on kokkuvõttes väga raske ja avaldab maja kandekonstruktsioonidele suurt pinget.

Siiski võib tänapäevaseid meetodeid kasutades ehitada rohelise katuse, mille kaal ei ületa nappi 40 kg ruutmeetri kohta.

Üldjuhul ei kujune Norra ja Jaapani kogemustest lähtuvalt majakonstruktsioon kallimaks võrreldes tavalise kivikatusega majaga.

Iseenesestmõistetavalt ei saa seda ideed ellu viia mis tahes maja juures, hindamata enne maja kandekonstruktsiooni ja lagede ning katuste isolat-siooni seisukorda. Üldjuhul on sellise mururohelise katuse planeerimine mõttekas ikkagi uute või täielikult renoveeritud majade lisadetailiks, mis on eelnevalt arhitektide ja spetsialistide poolt hästi läbi mõeldud.

Katuse kolmekordne iga

Roheline katus kaitseb nii UV-kiirguse kui ka suurte temperatuurierinevuste eest ning seega pidurdab katuse vananemist oluliselt. Mitmete uuringute kohaselt ligi 2-3 korda tavalisest enam.

Mätaskatuse eest ei pea hoolitsema, piisab kui seda kontrollida kord aastas, lihtsalt väetada ja eemaldada kuivanud taimed.

Rohelist katust võib rajada nii külvamise või istutamisega paigaldatud pinnasekattele kui ka valmis istutatud taimemattidega, mis paigaldatakse katusele. Mätaskatuse paksus jääb 2–5 cm vahele ja muru-taimekatuse paksus 7–15 cm piiridesse. Tavaliselt kasutatakse aluskihina kergkruusa, millele lisatakse vähesel hulgal huumust ja savi.

Parim aastaaeg rohelise katuse rajamiseks on kevade soojem pool, siis ei kahjusta külmakraadid värsket taimestikku ega närtsita kuumus ka noori taimi ära.

Rohelise katuse saab edukalt rajada peaaegu kõigile katustele, mille kalle ei ületa 27 kraadi. Rohkem kui 10-kraadise kaldega katus vajab vaid enam kindlustamist, et vihmad aluspinnast paigast ei uhuks.

Lillepeenar katusel


Lamekatuste puhul jääb mänguruumi rohkem, kuna selle hooldamine on lihtsam ja sinna saab istutada peale muru ja mätaste ka lilli, erinevaid murutüüpe, niidu- ja liivikutaimi.

Kui on saavutatud vettpidav aluskatus, paigaldatakse sellele juurestikutõke, millele asetatak-se vett välja juhtiv või niiskust eemale hoidev kihistus. Selle paksus ja tüüp sõltub katuse kaldenurgast.

Seejärel asetatakse matid tihedalt teineteise kõrvale ning täidetakse spetsiaalse katusepinnasega liitekohtades.

Nõuab väetamist

Kui paigaldus on valmis, niisutatakse taimestikku ning väetatakse pikalttoimiva väetisega kord aastas kahe esimese aasta jooksul. Edaspidi toimub väetamine ainult vastavalt vajadusele.

Veel mõne aastakümne eest ei mõeldud suurlinnades nagu Chicago, Vancouver või New York, katuseaedadest kui linna kopsudest.

Suurlinnade hoonete rohekatused ja katuseoaasid, mis võivad käsitsi hooldamiseks olla kaugelt liiga suured, saab võimaluse korral paigaldada au-tomaatniisuteid ja taimede seisundit kontrollivaid seadeldisi. Palavatel suvedel, kui tänavail keerleb tolm ja heitgaasid ummistavad õhku, pakuvad need leevendust kuumuse eest. Uuringute andmetel on tänu rohelistele katustele selliste suurlinnahoonete energiakulu langenud keskmiselt 11 protsenti. Rohelised katuseaiad või murukatused tasakaalustavad ka massiivseid terasest, betoonist ja klaasist ehitisi.

Plussid

• Katuse eluiga pikeneb, kuna taimestik kaitseb UV-kiirte eest
• Isoleerib müra
• Seob vihmavett ja suurendab õhuniiskust. Puhastab õhku kahjulikest ainetest
• Vähendab kasvuhoonegaase. Ligikaudu 10 ruutmeetrit murukatust vastab ühele puule
• Rikastab bioloogilist mitmekesisust

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles