Repliik: pood kui püünis

Eve Kruuse
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ostukärud kaupluses.
Ostukärud kaupluses. Foto: Priit Simson

Kas teid on ärakasutatud? Ei ole? Aga ehk on seda tehtud nii, et te pole sellest arugi saanud? No näiteks eile, kui te oma kodulähedases ostukeskuses endalegi aru andmata panite ostukorvi midagi, mille vajalikkuses koju jõudes isegi sügavalt kahtlema lõite. Või siis, kui sisenesite poodi kavatsusega osta paari teksaseid, aga väljusite sealt kolme paariga.

Spetsialisti kinnitusel on kõik, mis mõjutab inimese emotsioone ja tundeid, kaubanduskeskustes kasutusel selleks, et te võimlaikult palju ostaksite. Lõhn, valgus, muusika, värvid, kaubariiulite asetus...

Mitte et ma mitte kunagi poleks teinud ühtegi emotsiooniostu, tõi see fakt mälusopist meelde nii mõnegi korra, kui väsitava tööpäeva lõpus näljasena poodi sisenedes lõi sealt vastu hõrk-isuäratav grill-liha lõhn. Inimlik oleks olnud lasta sellest ennast ära võluda ja poeomaniku kasumisse oma panus anda. Mingil imelikul moel võitis ratsionaalne mõtlemine ja ostsin seda, mis algselt plaanitud. Muusikaga on hoopis huvitavad lood. Spordipoes uue trennipluusi valimine on olnud vahest päris katsumus, sest muusikarütm, mis seal eeldatavalt peaks mind peibutama rohkem sisseoste tegema, lööb häirivalt-närviliselt lagipähe.

Küllap olen samavõrd mõjutatav kui paljud teised, aga üks on kindel - mõned ostjate peibutamisvõtted on võimalik siiski ära tunda, et neid siis ignoreerida.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles