Eelmisel aastal registreeriti mõnevõrra üllatuslikult enim tööõnnetusi mitte tootmise või töötleva tööstuse harudes, vaid avaliku halduse ja riigikaitse sektoris, kus omakorda äratasid tähelepanu õnnetused turvameestega, mida varem nii palju ei olnud.
Tööinspektsiooni hinnangul puudutas majanduslangus enim just tootmise ja töötleva tööstuse sektoreid, kus vähenes nii töötajate arv kui tootmismahud ning seeläbi ka tööõnnetuste arv.
Avalikku sektorit selline majandusolukord niivõrd palju ei mõjutanud ning tegevused jätkusid samas mahus. Avaliku sektori ning riigikaitse tegevusest lähtuvalt registreeriti enim tööõnnetusi politsei, päästeameti ja vanglate töötajatega ning riigikaitsesektori rahuvalvajatega. Turvameeste töö eripärast tingituna langevad nad tihti töövägivalla ohvriks.
100 000 töötaja kohta arvestatuna toimus enim tööõnnetusi töötleva tööstuse harudest puidutööstuses (1954), toiduainetööstuses (1468) ja paberitootmises (1259). Teistest sektoritest olid suurima tööõnnetuste osakaaluga veevarustuse, kanalisatsiooni, jäätme- ja saastekäitluse valdkond (1609), haldus- ja abitegevuse valdkond (1111) ning avaliku halduse ja riigikaitse sektor (908).