Soome professor: inimese töövõimel pole vanusepiiri

Sirje Niitra
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Euroopas paljusid tööjõu uuringuid juhtinud professor Juhani Ilmarinen on seda meelt, et inimese töövõimel vanusepiire ei ole, kui tööandja vaid oskab ja tahab töötamise vastavalt ümber kohandada.

Professor tõi näiteks ühe USA 65-aastase ajalooga ettevõtte, kus töötajate keskmine vanus on 74 aastat ja vanim töötaja 96ne.

Ilmarinen rääkis, et leida vanematele inimestele parem tööelu on paras pähkel kogu maailmas. Võtmeküsimuseks on, kuidas tööd ümber kujundada vanemaealiste vajadustele vastavalt.

Vanuse haldamine

Oluline on nii-öelda vanuse haldamine ehk kuidas juhtida vanemaealist töötajaskonda. Paljud ettevõtted on selle oskuse omandades väga häid tulemusi saavutanud.

«Kuna üle 55-aastaste vanuserühm kasvab ja teised kahanevad, siis saab tööjõud tulevikus vanem olema ja on ülim aeg, et ettevõtted aduksid - töö tuleb ümber korraldada, nii et vanemad inimesed tahaksid ja saaksid töötada,» lausus Soome professor.

Näiteks tuleb arvestada sellega, et igal kolmandal eakal töötajal on mingi krooniline haigus.

Hõivatuse määr üle 50-aastaste hulgas on kohutavalt madal üle maailma - ligi pooled neist ei käi tööl. Euroopas on juba alla 50-aastaste hulgast paljud lahkunud tööturult. «Sellepärast see majanduskriis meil ongi ja võetakse laenu, et sotsiaalkindlustuse kulud katta,» nentis Ilmarinen.

Ta rõhutas, et kogu koormat ei saa siiski vanemaealistele jätta. Probleemiks on seegi, et noored lähevad tööle liiga hilja ja keskealistel pole piisavalt kohanemisvõimet. Iga inimese kohta läheb seetõttu keskmiselt kaotsi 5-6 produktiivset aastat. Kui selle tagasi saaks, siis finantsporbleeme professori sõnul poleks.

Vananemine kui edulugu

Tema hinnangul on vananemine edulugu, kuigi seda ei taheta mõista. Häda on selles, et meil nõuded tööl ei muutu, ehkki inimene vananedes muutub.

«Täisvungiga töötamine võtab võhmale ja ühe ööga välja ei puhka,» sõnas ta.

Tööd tuleb viia vastavusse võimekusega ja propageerida tervislikku elustiili. Füüsiline koormus peaks tööl aga pisitasa vähenema.

Ilmarineni sõnul kompenseerivad kogemused enamasti ka vaimse võimekuse mõningase languse. Tavaliselt on vanemaeliste töötulemused nooremate omast isegi paremad, kusjuures õppimine ei sõltu east.

«Ükski alla 80-aastane inimene ei saa öelda, et ta on õppimiseks liiga vana. Aga õppimisprotsess ise peab muutuma,» lisas ta .

Tähtis on leida parim võimalik tasakaal töö ja inimese sisemiste ressursside vahel. Seejuures on oluline koostöö tööandja ja töötaja vahel, kuid ka riigil oma roll täita. Tegelikult on kõik ühes paadis.

Ta lisas, et oluline on luua vanusesõbralik tööelu kõigile, et inimesed suudaksid, tahaksid ja tohiksid kauem töötada.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles