Norras aitab eakamate tööelu korralda seeniorpoliitika keskus
22. september 2011, 15:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Norras tegutseb 1969. aastast seeniorpoliitika keskus, mis loodi algselt selleks, et inimesi pensionile jäämiseks ette valmistada, kuid 1990-ndatel muutis see suunda ja keskendub nüüd inimeste töise elu pikendamisele.
Norra seeniorpoliitika keskuse vanemnõunik Åsmund Lunde rääkis konverentsil «Vanemaealine tööjõud – väljakutsed ja võimalused», et vanemaealiste hõivatus on Norras viimasel ajal mõnevõrra langenud, ehkki 68 protsenti neist on endiselt tööl.
Paindlik pensionile mineku iga algab Norras 62-st eluaastast. Mida rohkem pensionile minekut edasi lükkad, seda suurem seal pension on.
Seeniorpoliitika keskus on Lunde sõnul nii pädevus- kui ressursside keskus, kes edendab aktiivset vananemist tööelus ja mida rahastab riik.
Uued sõnad
Norras võeti kasutusele isegi uued mõisted ja sõnad, et muuta kogu vanemaealistesse suhtumise kultuuri. Töötas teadlaste rühm, mis tegeles müütide murdmisega ja uute hoiakute kujundamisele.
Õnnestus juhtida tähelepanu eakate tugevatele külgedele ja neis peituvatele ressurssidele. Töötati ametiühingute ja tööandjate esindajatega, et tõsta nende pädevust.
Sõlmiti sotsiaalpartneritega kolmepoolne kaasavate töökohtade leping. Nelja astaga (2006-2010) vähenes haiguspäevade arv 20 protsenti. Selle ajaga on inimesed hakanud kuus kuud kauem töötama ja nüüd on eesmärk pikendada seda aastaks 2014 veel 6 kuu võrra.
Firmades oma seeniorpoliitika
Keskuse 450 konsultanti käivad ettevõtetes ja aitavad kohtadele seeniorpoiitikat välja töötada.
Suhtumine on muutunud ka vanemaealiste endi seas – nad on valmis kauem töötama. Tuleb kasutada eakate kogemusi ja häid omadusi.
Lunde sõnul ei saa tööandja endale lubada, et tema pädevus ühel päeval lihtsalt uksest välja jalutab. See on win-win olukord, kus võidavad kõik, kinnitas ta.