Terviseamet: kollatõve puhul ei tule karantiin kõne allagi

Eger Ninn
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kollatõve puhul karantiini ei rakendata.
Kollatõve puhul karantiini ei rakendata. Foto: Raigo Pajula

Kui tänasest ERRi raadiouudistest võis jääda mulje, Viljandimaa kaalub kollatõve puhangu tõttu kehtestada maakonnas osalise karantiini, siis terviseameti kinnitusel ei ole olnud ega saagi karantiinist juttu olla.

Terviseameti epidemioloogilise valmisoleku büroo juhataja Irina Dontšenko sõnul polnud eilsel maavalitsuse ja terviseameti kohtumisel karantiinist juttu. Pealegi kasutatakse sellist ranget meedet nagu karantiin vaid eriti ohtlike viiruste puhul. A-viirushepatiit ehk kollatõbi nende hulka ei kuulu.

«Karantiin on tegevus, mis on suunatud haigustekitaja leviku tõkestamisele, aga need meetmed on küllaltki ranged. See on territooriumi piiramine, sinna eriloaga sisenemine, mingisuguse koha või kollektiivi sulgemine, inimeste jälgimine ja ravi,» selgitas Dontšenko

Eriti ohtlikeks nakkushaigusteks peetakse eeskätt neid viirusi, mis levivad piisklevi teel või uusi haigusi, mille kohta pole teada õiged ravimeetodid. Dontšenko sõnul on selliste tõsiste haiguste levikupotentsiaal väga suur, ohvrite arv kõrge ning kliiniline kulg väga tõsine. «Seda ei saa öelda mitte ühegi punkti järgi A-viirushepatiidi kohta,» möönis ta.

A-hepatiidi leviku tõkestamiseks ja ennetamiseks on epidemioloogilise valmisoleku büroo juhataja sõnul kaks võimalust – üks on vaktsineerimine ja teine on hügieenireeglitest, eeskätt kätepesemisest, kinnipidamine.

Pihlaku sõnul tegeleb maavalitsus aktiivselt ennetustööga, ja seda ennekõike koolides ja lasteaedades – et õpetajad ja vanemad oleksid valvsad ning et kätepesuks oleks vajalikud tingimused olemas. «Kõige ohustatumad ja kaitsetumad on lapsed just selle pärast, et nad ei ole saanud vanemate põlvkondade tugevust ja nad on äärmiselt kontaktsed,» selgitas ta.

«Lasteasutuses on leviku piiramine ka juhtkonna vastutusel. Laste ülevaatamine raskendab asjaolu ka see, et lapsed põevad tihtipeale asümptomaatiliselt, 90 protsendil lastest ei ole A-viirushepatiidile iseloomulikke haigusnähte,» selgitas Dontšenko.

Võivad küll esineda üksikud gripilaadsed haigusnähud, ent vaatamata võrdlemisi peitlikule kliinilisele kulule, kannavad haigestunud lapsed viirust ikkagi edasi ja kui hügieenireegleid eirata, jätkab haigus levikut.

«Ennetav tegevus on ikkagi kõige tähtsam. Tuleb jälgida lapsi ja nende tervist, ja kui keegi haigeks jääb, siis koheselt koju jätta ja perearstile saata. Viiruse levikut raskendab ka see asjaolu, et peiteperiood on väga pikk – 15-50 päeva. Tuleb meeles pidada ka seda, et nakatunud inimene on ohtlik teistele inimestele kaks nädalat enne haigussümptomite ilmnemist ja nädal aega pärast seda,» nentis Dontšenko.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles