Korter tuleb enne müüki panekut koristada

Siiri Erala
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühe mõni aeg tagasi müügis olnud korteri lastetuba, mida omanik pidas kinnisvaramaaklerile ning ka võimalikele ostjatele näitamiseks paslikuks.
Ühe mõni aeg tagasi müügis olnud korteri lastetuba, mida omanik pidas kinnisvaramaaklerile ning ka võimalikele ostjatele näitamiseks paslikuks. Foto: Arco Vara

Enamik ehk lausa 80 protsenti müüki pandavatest korteritest pole kaua aega näinud põrandaharja ega tolmulappi, tõdeb tosin aastat kinnisvaraga tegelnud Aivar Kaljulaid.

Praegu Arco Varas maaklerina tegutsev Kaljulaid on näinud üsna uskumatuid pilte – kassidest kubisevaid kortereid, kus lehkab kassirooja järele, korteri lakke naljaviluks riputatud poomissõlme, õllepurkidega kaunistatud seinu ning kolist nii koormatud tube, et sinna ei saa sissegi astuda.

«See ei ole aastatega muutunud ja muutunud pole ka ostjate reaktsioon,» märkis mees.

Endale kodu otsivate kinnisvaraostjate emotsioone loeb maakler tavaliselt näost. Kui pakutav korter asub neljandal-viiendal korrusel ja juba trepikotta sisenedes on tunda sibula või kala praadimise lõhna, kaob potentsiaalse ostja innukus kohe. «Inimese näost on näha, et tal vajuvad emotsioonid ära,» rääkis Kaljulaid.

Müük jääb venima

Ebameeldivat lõhna tundnud või segamini tube näinud ostja korterist huvitatud pole. See tähendab, et müük venib ja tavaliselt ei saa müüja ka sellist hinda, nagu ta soovib.

Tallinna magalarajoonides asuvad korterid õnnestub müüa enamasti kolm kuni kuus kuud pärast müükipanekut. Maakleri nõuannete järgi korrastatud elamispind on aga võimalik müüa kuni kolme kuuga.

Kaljulaid tõi näiteks äsja ostja leidnud Lasnamäe ühetoalise korteri. Hinna tõttu tundsid üsna paljud inimesed korteri vastu huvi ja maakler käis seda näitamas isegi kaks korda päevas. Samas ei leitud nende inimeste seast ostjat, sest korteris vedelesid endiste üürnike asjad.

«Kui lasin omanikul korteri tühjaks viia, läks kohe müügiks. Üks härra tuli vaatama ja nägi kõik ära, kus on vaja remonti teha ja kuhu ta saab panna oma diivani, teleka ja kapi,» kirjeldas Kaljulaid.

Kui korteris on kapid ja terveid seinu katvad sektsioonid, võib vaatajale jääda hulk kahtlusi, mis seisukorras on kappide taha peidetud seinad ja nurgad. Samuti ei teki õiget ruumitunnetust ega visiooni, kuhu sel pinnal oma asjad panna ja mismoodi see kõik remondituna võiks välja näha.

Põhjalik remont ära ei tasu

Samas hoiatas maakler korterimüüjaid põhjaliku ja kuluka remondi eest. Välismaa telekanalitest võib küll näha saateid, kus inimesed ostavad kehvas seisukorras maja, teevad selle uhkelt korda ja müüvad siis mitukümmend tuhat dollarit kallimalt maha. Seesugused stsenaariumid – ja eriti magalarajoonide korterite puhul – Eestis tõeks ei saa.

«Meil ei saa seda raha tagasi, sest inimesed otsivad kortereid, kus ise remonti teha. On väga raske leida korterile ostja, kellele just selline remont meeldib ja kes on nõus selle eest maksma,» selgitas Kaljulaid.

Mida aga teha võib, on piiratud kulutustega sanitaarremont. Kruvida kinni loksuvad pistikupesad, vahetada katkised lambikuplid, liimida kinni lokkivad tapeediservad või panna päris uus tapeet.

«Need on asjad, mis riivavad võõral inimesel silma. Kuidas neid märgata? Tuleb kutsuda mõni töökaaslane, tuttav või sugulane, kes pole ammu külas käinud, ja näidata talle korterit. Võõras silm näeb häirivad asjad ära,» soovitas maakler.

Küsimusele, kas praegu on üldse õige aeg korterit müüma hakata, vastas Kaljulaid nii: «Ostuhuvi on praegu olemas, suve alguses oli vaiksem, aga suve lõpus, sügisel on huvi tõusnud. Oli aegu, kui ühte korterit käis vaatamas 20-30 inimest, praegu võib isegi vähem kui kümne näitamisega tehing käes olla.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles