Tervise Arengu Instituudi (TAI) hinnangul ei tule toidus sisalduvaid ja toidu valmistamisel kasutatavaid rasvu mitte vältida, vaid tuleb valida, milliseid neist tarbida ja teha seda mõõdukalt.
Terviseteadlased: rasvu ei pea vältima, vaid valima
3. oktoober 2011, 16:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toidurasvad sisaldavad kolme liki rasvhappeid:
- küllastunud rasvhapped,
- monoküllatumata rasvhapped,
- polüküllastumata rasvhapped.
Küllastunud rasvhappeid leidub rohkem loomsetes rasvades, näiteks seapekis ja võis. Mono- ja polüküllastumata rasehapped on aga ülekaalus enamikes taimsetes rasvades, näiteks rapsiõlis.
Toidurasvad on inimesele kontsentreeritud energiaallikaks: ükk gramm rasva annab ligikaudu 9 kcal energiat. Toidurasvad on ka rakus oluliseks ehitusaineks - organite ümber moodustuv rasvakiht kaitseb neid põrutuste eest.
Toidurasvad varustavad organismi rasvlõhustuvate vitamiinidega ning on vajalikud nende imendumiseks ja transpordiks keha sees. Toidurasval on ka puhastav toime. Need on olulised sapi väljutamisel soolde ja aitavad ära hoida sapikivide teket.
Rasv on ka toidu lõhnaainete kandja ja täiskõhutunde tekitaja. Rasvata on toit lihtsalt tuimem ja maitsetum.
Rasvakoguse hindamiseks tuleb jälgida nii nähtava kui peidetud rasva hulka toidus, selleks on mõistlik lugeda toidupakendil olevat kirja. Palju peitrasva võib peituda näiteks juustudes, vorstides ja saiakestes.
Loomseid rasvu tuleks südameveresoonkonna tervise heaks ja vere kolesteroolisisalduse alandamiseks tarbida mõõdukalt. Toidust saadavad rasvad peaksid täiskasvanute päevasest toiduenergiast katma 25-30 protsenti.