/nginx/o/2016/04/05/5232811t1he164.jpg)
Uus spordirajatis kaunistab omavalitsuse võimuerakonna renomeed alati ja kõikjal, kuigi neid, kes end tervise nimel regulaarselt liigutavad, on täiskasvanute seas vaid umbes kolmandik. Aga valija tahab teada, et tal on see võimalus, kui vajadus peaks tekkima.
Iga hoonet tuleb ka üleval pidada ja päris prii sissepääsu ei taga huvilistele keegi – ka oma taskut tuleb kergendada. Ja kui hinnad kõikjal tõusevad, siis tõusevad need ka ujulas või kergejõustikuhallis.
Inimesi see muidugi ei rõõmusta ja kui on vaja kokku hoida, siis sportimine on paraku sageli just see koht. Ning mõne järjekordse tervisepäeva eel kuuleme taas murelikke terviseedendajaid meie vähese liikumise üle kurtmas.
Kuid tegelikult ei pea sportimine üldse midagi maksma, kui asjakohane varustus on endal olemas, aga see peab olemas olema ka spordisaalis käies. Jooks või rattasõit on endiselt tasuta. Õnneks. Ning mõeldagu välja mis makse tahes, hingamist ikka maksustada ei saa.