Hoidu netipoes osteldes tüüpvigadest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Internetikaubandus on pidevalt olnud Tarbijakaitseametile esitatud kaebuste edetabeli esikolmikus ning see «populaarsus» peegeldub ka õigusabikulude kindlustusjuhtumite statistikas. Millised on tüüpvead, mida välis- või kodumaistest e-poodidest kauba tellimisel tehakse, selgitab Maiko Kalvet, D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse ASi juhatuse liige.
Kontrolli tausta
Kõige sagedamini jäetakse kontrollimata netipoe taust, mis päädib sageli sellega, et makstud kaup jõuab kohale suure hilinemisega või jääb üldse tulemata. Ilus ja korralik veebisait ei näita veel, et tegemist on ausa e-poega.
Esmast taustakontrolli on väga lihtne teha: tuleb lüüa e-kaupluse või selle omanikfirma nimi mõnda interneti otsimootorisse ning viited kahtlase kaupmehe kohta on ekraanil olemas. Kui üks või paar rahulolematut klienti kuskil netiavarustes ei pruugi veel tähendada kahtlast e-poodi, siis kümned kriitilised ja hoiatavad postitused foorumites räägivad enda eest. Kodumaiste kaupmeeste puhul on tausta kontrollimisel lisavõimaluseks maksehäireregister ning Maksu- ja Tolliameti veebilehel olev maksuvõlglaste andmebaas.
Vähetuntud e-poe lehelt tuleks otsida, kas seal on lisaks e-posti aadressile ära toodud ka füüsiline aadress ning telefoninumber. Kõige lihtsam viis kontrollida müüja reaalset tegutsemist on saata e-kiri klienditeenindusse ning vaadata, kas sellele vastatakse. Näiteks võib müüjalt uurida, millised on võimalused kauba tagastamiseks, kui pikalt kehtib garantii ning kuidas käitub kaupmees siis, kui kaup ostjani ei jõua.
Talleta info
Teine enimlevinud viga on see, et kauba tellimisel jäetakse dokumendid arvutisse salvestamata. Kaupa tutvustav info veebipoes koos hinnateabega, tellimuskinnitused, arved, pangaülekannete ja kaardimaksete info, kirjavahetus e-poe klienditeenindusega ja kõik muu selline võib hiljem osutuda väga vajalikuks. Ilma dokumentideta on võimatu tõendada, et saite just müüja eksimuse tõttu vale kauba või et ostetu ei vasta väljareklaamitule.
Tunna oma õigusi
Kolmas eksimus on see, et lastakse mööda kauba tagastamisteks ettenähtud aeg ega uurita ennetavalt, millises riigis e-poodi pidav ettevõte on registreeritud. Kui näiteks Eesti, Soome, Rootsi ja Saksamaa seadused võimaldavad interneti teel tehtud tellimuse tühistada 14 päeva jooksul, siis mujal Euroopa Liidus ning Norras ja Islandil on võimalik kaup katki jätta ja raha tagasi nõuda 7 päeva jooksul. Lepingust taganemise korral peab müüja raha tagastama mitte hiljem kui 30 päeva jooksul.
Kui saadud kaup on puudustega, peab müüja selle parandama või asendama ka pärast 7-14 päeva möödumist. Kui seda ei tehta, võib ostja kaubast loobuda ja raha tagasi nõuda. Eraldi teema on see, kes tasub kauba tagastamise või puudustega eseme asendamisega seotud paigaldus- ja muu kulu. Euroopa Kohus on asunud seisukohale, et asendamine ei piirdu üksnes asenduskauba üleandmisega ning müüja peab katma paigalduskulu sõltumata sellest, kas paigaldus oli algselt kauba sees või mitte.
Teatud juhtudel võib aga hüvitamisele kuuluvat summat piirata, seega võib ennustada pikka ja keerukat vaidlust müüjaga, mis võib jõuda isegi kohtusse.
Hoia oma raha
Neljas tüüpoht on see, et sageli sisestatakse ostmisel oma krediitkaardi andmed väga kergekäeliselt ning avastatakse hiljem, et broneeritud on märksa enam raha kui ostetud kauba väärtus või sooritatud uusi makseid juba täiesti tundmatutele müüjatele.
Krediitkaardiga ostes tuleb jälgida, et veebilehe allservas oleks tabaluku kujutis ja aadressi algusele lisandunud «s» - https://, mis näitab turvalist salastatud andmesideühendust. Ärge kunagi saatke e-postiga krediitkaardi andmeid oma makse «kinnituseks» ega ostke internetipoest, kus lisaks krediitkaardiandmetele küsitakse näiteks pangakonto numbrit või isikukoodi. Kontrollige oma krediitkaardi väljavõtet internetipangast regulaarselt ja andke kahtlastest ülekannetest või broneeringutest kohe pangale teada. Enamasti ei võeta krediitkaardiga ostmisel kohe kontolt raha maha, vaid summa broneeritakse ning ülekanne sooritatakse alles mõne aja pärast. Nii annab kaardi sulgemine või kahtlaste broneeringute tühistamine võimaluse suuremad kahjud ära hoida.
Arvesta lisakuludega
Viimasena selgub paljudele ostlejatele halva üllatusena, et e-poes üliodavana tunduv kaup ei pruugigi lõppkokkuvõttes tulla odavam kui siinses tavapoes. Näiteks võib juhtuda, et mõne spetsiifilisema sulavkaitsme või lihtsalt odava hinnaga lambipirni ostmisel küsib müüja ostuhinnast kuni 10 korda suuremat transpordikulu.
Kui aga müüja on registreeritud väljapool Euroopa Liitu ning saadetise väärtus ületab 21,98 eurot, tuleb üldjuhul lisaks tasuda 20 protsenti käibemaksu ning tollimaksu, mis olenevalt kaubagrupist võib ulatuda 17 protsendini. Lisaks tuleb esitada tollideklaratsioon, mille vormistamise eest küsib Eesti Post olenevalt saadetisest ja selle väärtusest 4,85-15 eurot. Kui kauba saatjaks on eraisik, on maksuvabaduse piirmäär veidi kõrgem ehk 45 eurot.