Tagasi mobiilivaatesse
Värskendamiseks tõmba

Rahakott

:

Kuvariga tööga kaasnevad omad ohud

Kuvariga töötamine on tänapäeval tööelu igapäevane osa ning sellega kaasnevad ka omad ohud. Nende ohtude ennetamiseks on seatud rida töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid, kirjutab tööinspektor Maris Liidemaa.

Kuvariga töötaja puhul on riskideks nägemist ohustavaid tegurid, võimalik füüsiline või vaimne ülekoormus, töökoha kujunduse sobimatus töötajale, ebapiisav valgustus, kehv sisekliima ja ka liigne müra.

Peamiseks müraallikaks kontoris, eelkõige avatud kontoris on kolleegide omavaheline suhtlemine ja telefoniga rääkimine. On ettevõtteid, kus telefonisuhtlus asendub üha enam elektroonilise suhtlemisega, kuid see omakorda toob kaasa klaviatuuri klõbistamise müra. Mürataseme vähendamiseks kontoris saab kasutada näiteks müra summutavaid vaipkatteid või eraldada töötajate lauad/töötamiskohad vaheseintega.

Valgusallikad – aknad ja katuseaknad, läbipaistvad või poolläbipaistvad seinad - ei tohi asetseda töötaja otseses vaateväljas ega halvendada kuva kvaliteeti. Akendel peab olema valgust reguleeriv kate. Üld- ja kohtvalgustus peavad tagama piisava tööpinna valgustatuse ja töötaja nägemisväljas olevate pindade vajaliku kontrastsuse. Välistatud peab olema valgusallika võimalik peegeldumine kuvariekraanile.

Mugav tööasend ennetab vaevusi

Ennetamaks erinevaid luu- ja lihaskonna vaevusi, on kuvariga töötamisel tähtis jälgida, et töökoht oleks kujundatud ergonoomiliselt. Töötajal peab olema võimalik töötada talle sobivas, mugavas asendis. Töölaud peab olema küllalt suur, et võimaldada kuvari, klaviatuuri, hiire ja muude vajalike seadmete sobivat paigutamist. Töötool peab olema püsikindel, selle istme ja seljatoe asend peavad olema reguleeritavad ning vajadusel peab töötaja saama kasutada jalatuge. Klaviatuur peab olema eraldiasetsev, kaldega ja mati pinnaga ning paigutatud töölauale nii, et töötajal ei tekiks vaevusi kätes ega käsivartes. Selleks peab klaviatuuri ees ja kõrval olema piisavalt vaba ruumi käte ja käsivarte toetamiseks ning hiire kasutamiseks. Samuti peavad klaviatuur ja hiir asetsema võimaluse korral samal tasapinnal.

Üldjuhul on Eestis kuvariga töötajate töökohad ergonoomilised ja kaasaegsed. Üha enam võimaldatakse töötajatele erinevaid vahendeid, mis aitavad säästa tervist ja muuta töökohta veelgi mugavamaks ja sobivamaks konkreetsele töötajale. Kuna taoliste seadmete valik on väga lai, siis tuleks igal töötajal valida endale sobivaim. Kui ühele töötajale sobib näiteks hiirealus randmetoega, siis teine töötaja võib eelistada hoopis klaviatuuri ees asetsevat randmetuge.

Vahel aga ei pruugi töötaja ise tunnetada, et tal oleks tarvis üht või teist abivahendit ning vajadus võib ilmsiks tulla alles tervisekontrolli käigus, kus töötervishoiuarst kontrollib luu- ja lihaskonna seisundit.

Töötajale tuleb võimaldada silmade ülepinge ja sundasendis töötamisega tekkivate vaevuste ennetamiseks kuvariga töö kombineerimist teist laadi tööülesannetega. Kui see ei ole võimalik, peab töötaja saama perioodiliselt pidada puhkepause, mille kestus peab moodustama vähemalt kümme protsenti kuvariga töötamise ajast.  

Joogatunnid tööl

Paljudes ettevõtetes on töötajate puhkeruumis nähtavale kohale asetatud pildimaterjal võimlemisharjutustega, kus on erinevad harjutused pingete vähendamiseks lihastes ja silmades. Töötajatele selline lahendus meeldib ning nad on teadlikud, et taolisi harjutusi tehes säilib töövõime ja heaolu.

Samuti on kontorites kasutusel suured võimlemispallid, mida töötajad kasutavad vahepeal istumiseks ja võimlemiseks. Positiivseid näiteid saab tuua ka terviseedendamisele suunatud ettevõtmiste kohta - näiteks olen külastanud ettevõtet, kus toimuvad kord nädalas joogatunnid.

Eelnevalt oli juba juttu tervisekontrollist. Tööandja peab suunama töötaja, kes vähemalt poole oma tööajast töötab kuvariga, töötervishoiuarsti juurde tervisekontrolli. Tervisekontroll hõlmab endas silmade ja nägemise ning luu- ja lihaskonna seisundi kontrolli. Viimane on oluline eelkõige sundasendis viibimisega seotud vaevuste avastamiseks. Tervisekontrolli tehakse töötervishoiuarsti või silmaarsti määratud ajavahemiku järel, kuid mitte harvem kui üks kord kolme aasta jooksul. Samuti on töötajal õigus nõuda tervisekontrolli kuvariga töötamisel tekkinud nägemishäirete või luu- ja lihaskonna vaevuste korral.

Tervisekontrolli tulemusena annab töötervishoiuarst hinnangu töötaja terviseseisundile ning vajadusel teeb tööandjale ettepanekud töökeskkonna või töökorralduse muutmiseks.

Tööinspektorina on meeldiv tõdeda, et paljud tööandjad siiski täidavad eelpool nimetatuid töötervishoiu ja -ohutuse nõudeid ning pööravad lisaks sellele tähelepanu ka neile aspektidele, mida seadused ja määrused ette ei kirjuta, hoolides seeläbi oma töötajatest.


Logi sisse:
Vaata kommenteerimise tingimusi | Näita e-maili avalikult:
      TERVIS.POSTIMEES.EE
      Sponsoreeritud artiklid
      LOE TERVISEPORTAALIST!
        UNERAHU
        TERVISEPORTAAL
        TERVIS.POSTIMEES.EE
          LUGEJA KÜSIB
          Viimased uudised
          Üleskutse
          Lugeja küsib
          Tervis
          Tasub teada
          48h populaarsemad teemad
          Top kommentaarid
          Top lood
          Uudised
          Katsed ja testid
          Lugemissoovitus
          Aed ja kodu
          Majandus24
          Valuutakursid
          USD
          0,79 EUR
          GBP
          1,268 EUR
          LTL
          0,29 EUR
          SEK
          0,109 EUR
          RUB
          0,019 EUR
          =
          Kursid seisuga: 24.10.2014
          POSTIMEES.ee
          Naine
          Juhtimine
          TallinnCity