Tagasi mobiilivaatesse
Värskendamiseks tõmba

Puhkus

:

Tätte reisikiri: kuidas piinatakse noormehi

Jaan Tätte näeb ümberilmareisil tseremooniat, mille kohta nõrganärvilistel ei maksa lugeda.

25. september, Paapua Uus-Guinea, Port Moresby. Ühel õhtul teatas giid, et järgmisel hommikul saab ühes külas näha initsiatsiooni tseremooniat. Selleks alustasime mööda Sepiku jõge kanuusõitu kottpimedas, et jõuda kohale päikesetõusuks. Initsiatsioon on mehekssaamise olulisim samm, mille peab läbi tegema iga noormees 16–20-aastasena. Me ei olnud päris valmis selleks, mida nägime.

Kummuli kanuudel olid jõe kaldal pikali neli noorukit ja ümber nende kõik küla mehed, umbes 50. Noormeeste ihusse tehakse žiletiga üle saja kunstiliselt kavandatud lõike, mis lähevad kergelt mädanema ja tursesse ning jätavad lõpuks paranedes kehale krokodilli naha mustri ja mõned pühad märgid. Auasi on see piin taluda ilma piuksugi tegemata.

Kolm noormeest tulid auga välja, aga üks vaeseke ei pidanud vastu, halas ja palus ja röökis. Kõik ümberseisjad naersid ja pahandasid temaga. Porine jõekallas oli verega kaetud. Mulle tuli lapsepõlvest meelde seatapmise juurde käiva sooja vere lõhn. Minestustunne ei olnud minust kaugel.

Kui noormehed said lõigutud, heideti nad oimetute ja valust tõmblevatena sogasesse jõevette, mis lisas veelgi piina, kui värsked haavad puutusid kokku mageda veega. Seal tohtisid nad röökida – ja seda nad ka tegid. Oi, see oli kole! Seejärel määriti neid mingi õliga ja talutati rongkäigu saatel nn vaimumajja, kus nad seati lõkke äärde suitsu sisse istuma. Sinna nad meist jäid, need krokodillimehed.

Ühel ööl sõitsime krokodillijahile, mida kohalikud võtavad kui kalapüüki. See käib nii, et sõidetakse kanuuga vaikselt mööda jõge ja valgustatakse taskulambiga kallast. Kui valgushelgist paistab kaks punast silma, kihutatakse kohale ahinguga lööki andma. Nägime paari ebaõnnestunud lööki ja seda, kui väike krokodillilaps käega paati tõmmati ja kodufarmi kaasa võeti.

Loodus piki Sepiku jõge on kaunis. Laiad märgalad vahelduvad mägisemate kallastega, lendab tuhandeid haigruid ja mingeid kullilisi. Jõe lõhn meenutab kartuli keetmise lõhna ning tähistaevas jõe kohal ei jää alla sellele, mida näeme igal ööl mere kohal.

Kõike seda pärgavad muinasjutulised osmikud oma tossavate katustega ning sajad kanuud jõel kalastavate naiste ja lastega. Igasugused kodud tunduvad nüüd eriti armsad – nüüd, kus oleme oma kummalist mereelu elanud juba terve aasta. Kaheksa kuud on veel jäänud.     

Nordea pardal on nüüd vahetusmeesteks suhtekorraldaja Aune ja ettevõtja Urmas Past, kes tegid koos meiega läbi Sepiku-seikluse ning osutusid karastunud matka- ja jutumeesteks. Õnneks on nende juttudes päris palju tarku lõike, mida tähele panna.

Täna saabusid laevale Juhan Parmas, Anneli Salminen ja Stella Sillamaa. Stella sõidab meiega veel pikka aega ja tema on minu ansambli Udupasun lavatagune jõud – väga armas inimene, kes oskab hästi kooke teha ja armastab merd. Just see, mis vaja.

Kirjuta toimetajalePrindi
LinkMail
Märksõnad:Jaan Tättenordeareisikiri
Samal teemal
Kes streigib, kes teeb lennureisimist lihtsamaks
Sponsoreeritud artiklid
LOE TERVISEPORTAALIST!
kõik sõduritoidust
UUS 20-EURONE RAHATÄHT
LOE TERVISEPORTAALIST!
    LOE TERVISEPORTAALIST!
    LOE TERVISEPORTAALIST!
      TOIDUPOED KOLIVAD VEEBI
      Viimased uudised
      Üleskutse
      Lugeja küsibKõik
      TervisKõik
      Tasub teada
      48h populaarsemad teemad
      Top kommentaarid
      Top lood
      UudisedKõik
      Katsed ja testidKõik
      Lugemissoovitus
      Aed ja koduKõik
      Gallup

      Küsitluses on osalenud  inimest
      Majandus24Kõik
      Valuutakursid
      USD
      0,89 EUR
      GBP
      1,374 EUR
      SEK
      0,107 EUR
      RUB
      0,014 EUR
      =
      Kursid seisuga: 27.02.2015
      POSTIMEES.eeKõik
      NaineKõik
      JuhtimineKõik
      TallinnCityKõik