Eripensioni äravõtmise piir saab paika
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sotsiaaldemokraat Hannes Rumm kutsus teisipäeval riigikogu liikmeid koos otsustama, kuhu täpselt tõmmata see joon, mille ületamisel jäävad kuritegusid toime pannud eripensionärid ilma oma kõrgest pensionist.
Endise juhtiva politseiametniku Herman Simmi juhtumist ajendatud seadusemuudatus puudutab nüüd juba tuhandeid riigi palgal olevaid inimesi, keda on ootamas privileegid.
«Eelnõu sihtrühm on politseinikud, kaitseväelased, piirivalvurid, prokurörid, endised riigikogu liikmed, koguni president ja veel mitmed avalikud teenistujad või poliitikud, kellele seadustega on ette nähtud eripension,» ütles Rumm avalugemisel.
Rummi sõnul ei jäta praegune variant eripensionita neid, kes on näiteks riigisaladuse avalikustanud ettevaatamatuse tõttu.
Riigireetmises kahtlustatavale ja vahi all viibivale Simmile on praegu eripensioni maksmine peatatud. «Kui Simm mõistetakse õigeks, maksab riik talle tagantjärele välja ka kogu saamata jäänud pensioni. Kui ta mõistetakse süüdi, peab riik riigireetmise eest karistatud inimesele pärast võimaliku vanglakaristuse kandmist jätkama eripensioni maksmist,» märkis Rumm.
Rummi sõnul teenivad need muudatused suuremat seaduskuulekust.
Ring suureneb
• Mullu maksti eripensioni 1900 isikule, kellest 60 protsenti olid tööeas. Eripensioni tagavatel ametikohtadel töötas 7700 inimest, tulevikus hakkab tavapensionist märksa suuremat pensioni saama 10 000 inimest.
• Jaanuaris lõpphääletusele pandava eelnõu järgi kaotavad inimesed eripensioni, kui nad jäävad süüdi riigi- ja aususevastaste kuritegude toimepanemises või on sooritanud kuriteo, mille eest on ette nähtud kuni viieaastane vangistus.
Allikas: PM