Suur osa Eesti elanikest peab gripi vastu vaktsineerimist liialt kalliks, selgus tänavusest gripiuuringust. Spetsialistide hinnangul ei saa aga 10-eurost kaitsesüsti kulukaks pidada.
Uuring: vaktsineerimine gripi vastu tundub inimestele kallis
/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
17. oktoober 2011, 09:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Liiga kõrge hind oli kaitsesüstimise vastuargumentide nimekirja tipus - seda pidas takistavaks teguriks pea kaks kolmandikku vastanutest. Seda, kui palju gripi vaktsiin nende arvates maksab, uuringus osalenutelt ei küsitud. Gripiuuringu esitlusel viibinud perearst, Eesti Perearstide Seltsi uus juhatuse esinaine Diana Ingerainen märkis, et tegelikult maksab gripivastane kaitsesüst 10 eurot, gripi ravis kasutatavad viirusevastased ravimid aga 15 eurot. Eestis leidub hulk vaktsiine, mis on oluliselt kallimad. Näitena võib siinkohal tuua kollatõve vaktsiini, mille üks doos maksab mitu korda rohkem. Tõsi, gripi vaktsiini mõju kestab vaid ühe aasta, mitte kümneid.
Siiski tasub Ingeraineni sõnul gripi vastu vaktsineerimine ennast ära – hilisem ravi on kallim ja sellele lisandub ka haige olemise aeg, mil läheb kaotsi osa töötasust. Erinevalt ülemiste hingamisteede viirustest, on gripp tõsine haigus, mida nii-öelda püstijalu läbi ei põe. Tavalisemad gripi sümptomid on kõrge palavik ning pea kogu keha hõlmav lihasvalu. Et tegu on tõsise haigusega tõendab ka fakt, et eelmisel aastal suri gripi tagajärjel kümme inimest, pandeemilise gripi aastal ehk 2009 oli hukkunuid 21.
Terviseameti epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar arvas, et gripisurmasid saaks viimaste aastate kurvast statistikast hoolimata ära hoida. Võtmeküsimusteks on seejuures inimeste teadlikkuse tõstmine gripile iseloomulikest sümptomitest, et patsient haiguse ära tunneks ja aegsasti arsti juurde jõuaks, ning teavitustöö vaktsineerimise vajalikkusest. Uuringu tulemustest lähtuvalt pidas Kutsar heaks mõtteks ka seda, et vaktsiin oleks inimestele tasuta. «Ideaalne oleks see, kui Eesti riik leiaks võimaluse kogu elanikkonna vaktsineerimiseks,» lausus ta.
Patsientidega igapäevaselt kokku puutuv Ingerainen oli tasuta vaktsiini jagamise mõju osas siiski kahtlev. «Meie keskusel on näiteks koostöö Tallinna Kaubamajaga, kes väga armsasti pakub oma töötajatele võimalust tasuta vaktsineerimiseks. Seda võimalust kasutavad väga-väga vähesed,» tõi ta näite oma senisest kogemusest. Tema hinnangul ei taha inimesed kaitsesüsti teha mitte kõhna rahakoti, vaid vaktsineerimisega seotud müütide tõttu.