Eesti jäätist on hakatud rohkem sööma, küpsiseid vähem

Sirje Niitra
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jäätise valik on kõvasti kasvanud.
Jäätise valik on kõvasti kasvanud. Foto: Teet Malsroos/Õhtuleht

Eesti toidu konverentsil oli juttu sellest, milliseid kodumaiseid toiduaineid on hakatud aastatega rohkem ja milliseid vähem tarbima ja mille tarbimine on samaks jäänud.


Konjunktuuriinstituudi alates 1994. aastast tehtud uuringud näitavad, et eestimaiste toodete osakaal elanike ostukorvis varieerub tooteti üsna suurel määral.

Näiteks kohalik piim, või, must leib, värske sea- ja veiseliha ning vorstid on olnud kogu selle aja Eesti inimeste poolt pea täielikult eelistatud.

Suurim tõusja on olnud jäätis – 49 protsendilt 84 peale, samuti jogurtid - 40 protsendilt 89 peale.

Mõned tooted, nagu näiteks linnuliha ja sulatatud juust on teinud vahepeal läbi suure languse, kuid nüüd oma esialgse positsiooni enam-vähem taastanud – kodumaiste osakaal vastavalt 74 ja 64 protsenti.

Väga tugevasti on langenud kodumaiste küpsiste tarbimine: kui 1995. aastal oli nende osakaal 40, siis 1997. aastal 29 ja mullu kõigest 25 protsenti.

Üheks oluliseks kodumaise toidukauba eelistuse kasvu teguriks on valiku suurenemine. Näiteks on kodumaiste jäätiste valik laienenud 3 sordilt 1995. aastal 73 nimetusele 2010. aastal.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles