Riigikontrolli perearste puudutavad ettepanekud on juba töös
20. oktoober 2011, 17:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enamus riigikontrolli perearstisüsteemi käsitlevas auditis tehtud ettepanekuid on sotsiaalministri Hanno Pevkuri sõnul tänaseks juba töösse võetud ja neile on lootust ka rahaline kate saada.
Riigikontroll juhtis oma auditis tähelepanu mitmetele puudustele perearstiabi korralduses ja selle rahastamisel. Neist olulisemad puudutasid esmatasandi arstiabi kättesaadavust maakohtades ja väljaspool tavalist tööaega, samuti liiga kergekäelist eriarsti juurde suunamist.
Riigikontroll leidis, et praegune süsteem ei motiveeri perearste paremat teenust osutama ja pearahal põhinev rahastamine võimaldab osal perearstidel teiste arvel liugu lasta. Leiti ka, et võiks rohkem diferentseerida neid teenuseid, mis on pearaha sees ning suurendada kvaliteeditasu osakaalu perearstide tasustamisel.
Auditi käigus tehtud arvutused näitavad, et 20 aasta pärast on meil 20 protsenti perearste vähem kui täna ja kõige enam ähvardab arstide puudus Hiiumaad ning Lääne- ja Ida-Virumaad.
Üle 2000 inimese pikkade nimistute arv peaks vähenema, kuid praegu on see tõusnud. Riigikontrolli soovitus oli, et tuleks suurendada perearstide vastuvõttu ülikooli ja meelitada siit lahkunud tohtrid Eestisse tagasi. Kõige rohkem pigistab king maal, sest seal teenivad perearstid oluliselt vähem kui suurtes kohtades - vahe on kuni 500 eurot kuus.
Sotsiaalminister Hanno Pevkur ütles täna riigikogus toimunud avalikul arutelul, et pea kõik riigikontrolli ettepanekud on tänaseks töösse võetud.
Perearstidel on tema sõnul praegu 2 väga suurt ja 64 normaalsuurusega nimistut ja keskmiseks nimistu suuruseks on 1565 inimest, mida võib tema hinnangul optimaalseks. Ehkki mõnes piirkonnas võtab vastu asendusarst, pole päris ilma perearstiabita ükski paik. Mõni tohter teenindab korraga ka mitut piirkonda.
Personali vajadusest rääkides ütles Pevkur, et 30 perearsti jõuab 10 aasta jooksul pensioniikka. Enamasti nad ei loobu arstitööst ja praegu on ametis ka 5 üle 71 aasta vanust tohtrit. Vanuses 66-70 on 69 perearsti. Samas tõdes minister, et residentuuri tellimus peaks katma lahkujad. «Kui aga residendil siin nimistut pakkuda pole, siis suundubki ta piiri taha,» tõdes ta.
Pevkur teatas, et kohe kuulutatakse välja konkurss asendusarstide leidmiseks ja selleks on raha eraldatud. Neile hakatakse maksma valmisoleku tasu, et nad vajadusel saaks kohe perearsti asendama minna. Tegu on pilootprojektiga.
Lisaks hakkab riigikogu seoses tuleva aasta eelarvega arutama noorte perearstide lähtetoetust, milleks on praegu planeeritud 15 000 eurot. Seda saavad maale tööle suunduvad tohtrid tingimusel, et jäävad sinna vähemalt 5 aastaks.
Perearstisüsteemi taristu arendamiseks on kavandatud kasutada Euroopa struktuurifondide vahendeid kuni 8 miljonit eurot aastas. Raha on ette nähtud ka õhtuse vastuvõtu tagamiseks osades perearstikeskustes.
E-tervise projektidest hakkab lõpule jõudma terviseseisundi kirjeldamine, millele järgnevad nakkushaiguste ja koolitervishoiuga seotud lahendused. E-saatekiri on hetkel katsetamisel.
Kokkuvõttes ütles Pevkur, et haigekassa nõukogu tehtud rahastamissüsteemi muudatused peaks perearste senisest enam motiveerima ja parandama ka selle teenuse kvaliteeti.