Ravimiameti selgitust mööda seisneb põhiline erinevus ravimi ja toidulisandi vahel selles, et ravim on mõeldud haiguse vältimiseks, diagnoosimiseks, ravimiseks või haigusseisundi kergendamiseks, toidulisand aga vaid tavatoidu täiendamiseks.
Ravimiamet: toidulisandile ei tohi omistada ravimi omadusi
25. oktoober 2011, 17:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Toidulisandile ei tohi omistada ravimi omadusi, see aitab kaasa vaid meie tervise säilimisele. Seega ei tohi väita, et toode hoiab ära mingit haigust või leevendab mõnd sümptomit,» ütles ravimite osakonna juhataja Katrin Kiisk.
Ta lisas, et erinevusi ravimite ja toidulisandite vahel on palju, alates sellest et neid reguleerivad erinevad seadused (Ravimiseadus ja Toiduseadus), kuid ka nende turule viimine, turustamine ja järelevalve on erinevad.
Kui ettevõtja soovib hakata toodet turustama ja ta pole kindel, on see ravim või mitte, siis tuleks ravimiametist järele küsida. Kas tegemist on ravimiga või mitte, tuleb otsustada igal konkreetsel juhul eraldi.
Otsustamisel tuleb arvestada toote omadusi, sealhulgas koostist, farmakoloogilisi omadusi, kasutamisviisi, kasutamisulatust, tarbijate teadlikkust tootest ja ohte, mis selle kasutamisega võivad kaasneda.
Vitamiinide ja nende kombinatsioonide määratlemisel ravimina arvestatakse vitamiinide ööpäevast vajatavat kogust, ohutut kogust ööpäevas ja raviefektiks vajalikku kogust.
Toode on kindlasti ravim, kui seda kasutatakse meditsiiniliseks diagnoosimiseks või elutalitluse taastamiseks, parandamiseks või muutmiseks farmakoloogilise, immunoloogilise või metaboolse toime kaudu või tootega kaasneb informatsioon, mis viitab toote haigusi ravivatele, tõkestavatele või leevendavatele omadustele.
Ravimiameti kodulehel on ravimina määratletud toodetes sisalduvate raviomadustega ainete ja taimede nimekiri. http://www.ravimiamet.ee/21022. Nimekiri ei ole lõplik, sinna lisandub kogu aeg uusi ravimtaimi. Kui toode sisaldab nimekirjas toodud taime, siis võib tegemist olla ravimite hulka kuuluva tootega.
Ravimeid võib müüa üksnes apteegis. Toidulisandeid võib näha nii poes kui ka apteegis. Apteegis on ostjale abiks apteeker, kes aitab teha vahet ravimi ja toidulisandi vahel.
Lisaks erinevad pakendi märgistamise nõuded. Näiteks toidulisandi turustamisel tuleb kasutadagi nimetust «toidulisand».
Samas, ei ole välistatud olukord, kus turul on toode, mis olemuselt on toidulisand, aga toote turustamise ja reklaamimise käigus omistatakse sellele omadusi, mida tegelikult pole.
«Kuna sarnase koostisega toidulisandeid on väga palju, siis selleks, et neid oleks hõlpsam müüa, kasutatakse turustamisel sageli ravimitele omaseid näidustusi, kusjuures ametiasutustele esitatav infoleht või märgistus on igati korrektne,» osutas Kiisk.
Ta lisas, et tegu on üsna levinud viisiga tarbija eksitamiseks ning selle vähendamise nimel teeb ravimiamet koostööd tarbijakaitseametiga.