Ülekaalulise lapse puhul tuleks esmalt saada kehakaal seisma

Lapse kehamassiindeks erineb täiskasvanu omast. Ülekaalu ja alakaalu vahelist ala loetakse normaalkaaluks. Foto: graafika: Silver Alt

Kui lapse kehakaal hakkab vanemale muret tegema, tuleks esimese asjana vaadata üle tema toidusedel ja teha nädalase menüü analüüs. Vajadusel võiks pöörduda ka arsti poole.

Üheks lapse toitumise jälgimise variandiks on Tervise Arengu Instituudi veebipõhine toitumisprogramm tap.nutridata.ee, kus programm arvutab ise välja lapsele vajalike kalorite ja toitainete hulga, lähtudes tema vanusest, aktiivsusest ja kehakaalust. Samas on võimalik kontrollida ka kehamassiindeksit.

Tallinna lastehaigla lastearsti-endokrinoloogi Ülle Einbergi sõnul on ta oma töös kokku puutunud ka selliste vanematega, kes ei arvesta lapse söögisedelis jooke. «On teatud kontingent, kes üldse ei arvesta, et mahl on söök või limonaad annab ka kaloreid. Sellele tuleb samuti tähelepanu pöörata,» rääkis ta.

Laste ülekaalu puhul on palju räägitud väljakasvamisest. Mida see aga täpsemalt tähendab ja kuidas see toimub?

Teismeea eripärad

Lapsed vajavad energiat mitte ainult liikumiseks, vaid ka kasvamiseks. Näiteks 10-aastase lapse puhul on normaalne süüa keskmiselt 2000 kilokalorit päevas. 15–16-aastane poiss aga vajab keskmiselt pea sama palju energiat kui väga rasket füüsilist tööd tegev täiskasvanud mees.

«Kilokalorite vajadus murdeeas on väga suur ka tervetel lastel ja eriti neil, kes teevad sporti. See on kõige kõrgem elus,» selgitas arst.

Kui noor n-ö viskab murdeeas kiiresti pikkust ja hoiab oma toitumise kontrolli all, võib juhtuda, et ülekaal ja rasvumine vähenevad või jääb kerge ülekaal või ta tõesti kasvab sellest välja.

«Aga neil, kes ei kontrolli oma toitumist ja ka liiguvad vähe, võib see asi murdeeas hullemaks minna. See on paljude haigustega niimoodi,» rääkis Einberg ja lisas, et kuigi murdeiga võib imet teha, ei tohiks kontrolli siiski kaotada.

Range dieet pole hea

Ülekaaluliste laste puhul on kehakaalu korda saamise esimeseks sammuks viia päevane kilokalorite hulk vastavaks füsioloogilisele vajadusele. Tagasihoidlik kalorite piiramine on arsti sõnul väga oluline, kuna järsu ja range dieediga võivad tagasilöögid olla suhteliselt suured.

Lastearst-endokrinoloog lisas, et teiseks oluliseks asjaks on füüsilise koormuse suurendamine rahulikus tempos. Lapsele tuleks leida sobilik ja esialgu mitte liiga raske trenn, et ei tekiks halba suutmatuse tunnet.

Laste kehamassiindeksi puhul ei kehti samad reeglid nagu täiskasvanutel. Kui täiskasvanu kehamassiindeks 23 näitab veel normaalkaalu, siis näiteks sama suure kehamassiindeksiga 10-aastane tütarlaps on tugevalt ülekaaluline.

Väga hea ingliskeelne lapse kehamassiindeksi arvutamise programmi leiab kidshealth.org lehelt.

Nooruk vajab kõike

Veidi erinev täiskasvanutest on ka koolieelikute toitainete vajadus. «Kui täiskasvanutel on rasvade osakaal lubatud 30 protsenti, siis väikelastel on see 40. Valke on neil 20 protsenti ja ülejäänud on süsivesikud,» selgitas Einberg.

Arst soovitas väikelastele mitte anda rasvavabasid ja light-tooteid. «Mõned lapsevanemad lähevad hulluks, et hakkavad ostma light-tooteid ja annavad neid ka lasteaialastele, aga seda tegelikult ei tohiks teha,» hoiatas ta. «Pigem anda väiksemas koguses, aga õiget toitu. See on oluline.»