Kuidas hoida kokku küttekulusid?
27. oktoober 2011, 09:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuna energia pidev kallinemine tõotab tänavu muuta inimeste küttearved varasemast kopsakamaks, tuleb mõelda, kuidas neis oludes ellu jääda ehk oma kulutusi toasoojale vähendada.
Tartumaal Ihastes elav Arvo Tõnisoo, kes parasjagu oma sajameetrist maja soojustab, ütleb, et loodab seintele kivivilla ja tuuletõkkeplaati pannes küttekulusid umbes kolmandiku võrra kokku hoida.
«Varem oli nii, et mida tuulisem ilm, seda külmemaks sees läks, loodan soojustamisega läbipuhumist vältida,» lausub ta. Kuna mees on kõik tööd ise teinud, siis pole kodu soojapidavamaks muutmine talle kuigi palju maksma läinud – materjalidele on kulunud 1000 euro ringis.
Paljud eramajaomanikud on viimasel ajal paigaldanud hoonesse lisakütteallikana õhksoojuspumbad. OÜ Kliimaseade müügiinseneri Arno Padari sõnul on see tõesti kõige käepärasem ja odavam võimalus tuba soojaks saada.
Korralike õhksoojuspumpade hinnad algavad 1000 eurost ja pumbad on üldjuhul väga tasuvad, tarbides elektrit vaid 600 W tunnis. «Tänase ilmaga, kus kütta juba vaja, aga väljas veel soojakraadid, toimivad need suurepäraselt,» kinnitas Padar.
Teatud ajani võivad õhksoojuspumbad täielikult asendada ahju-, samuti elektrikütet, olles neist ka odavam viis sooja saada. Juurde tuleb kütma hakata olenevalt seadmest miinus 5 kuni miinus 15 kraadise välistemperatuuri juures.
Eesti Energia energiasäästu valdkonna juhi Marja-Liisa Alopi sõnul võiks inimene olukorras, kus ta ei saa loota kütte hinna alanemisele, hakata seda targalt tarbima. Lisaks hoone soojustamisele on käepäraseks lahenduseks vältida ülekütmist.
Üks kiiremini tasuvaid kütte kokkuhoiu viise on reguleerida hoone kütteautomaatikat, pidades silmas väljas valitsevaid ilmastikutingimusi ja ilmaennustust. Selleks saab hoonesse paigaldada automaatsoojasõlme, mis võtab ilmajaamalt vastu infot oodatavate ilmastikutingimuste kohta.
Sel teel võib saavutada küttekuludes kokkuhoidu 10–15 protsenti.
Alopi sõnul on tänapäeval kütte reguleerimine tegelikult väga lihtsaks muudetud. Radiaatorile lisatakse termostaat, millega seadistatakse eluruumi tegelikule kasutusele vastav kütterežiim.
Aktiivsem kütmine võiks siis toimuda hommikul enne ärkamist ja õhtusel ajal, muul ajal töötaks aga küte vähendatud võimsusega. Sõltuvalt küttehinnast tasuvad termostaadid ära esimesel-teisel kasutusaastal.
Suur energia kokkuhoiu võimalus peitub maja renoveerimises. Kredexi eluaseme ja energiatõhususe divisjoni juhi Mirja Adleri hinnangul on soojusenergia hind jõudnud Eestis tasemele, kus renoveerimise tulemusena saadav igakuine kokkuhoid küttekuludelt on suurem kui renoveerimiseks võetud laenu tagasimaksed.