Riigikontrolli hinnangul ei ole kallihinnaliste meditsiiniseadmete soetamise ja kasutamise vallas viimastel aastatel olulisi muutusi toimunud, kuigi need oleksid haiglasüsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks hädavajalikud.
Riigikontroll: kalli meditsiinitehnika soetamise ja kasutamisega on jätkuvalt probleeme
2. november 2011, 11:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikontroll korraldas meditsiiniseadmete soetamise ja kasutamise teemal järelauditi, et anda hinnang, kas pärast 2008. aasta samateemalist auditit on olukord muutunud paremaks. Auditi tulemusena leidis Riigikontroll, et Sotsiaalministeerium ei ole viimaste aastate jooksul astunud valdkonna koordineerimisel olulisi samme ning selle tulemusena saavad patsiendid samaliigilistest haiglatest erisuguse kvaliteediga teenust, kompuutertomograafid üldhaiglates ei tööta endiselt optimaalse koormusega ja kõik haiglad ei suuda piisavalt seadmetesse investeerida.
Riigikontroll hindas järelauditi käigus, kas patsientide võimalused saada neile vajalik uuring on paranenud. Analüüsides, palju insuldikahtlusega patsientidest on saanud kompuutertomograafilise uuringu, leidis Riigikontroll, et uuritud patsientide hulk on viimastel aastatel kasvanud märkimisväärselt, kuid endiselt on üle 12 protsendi patsiente, kellele sellist uuringut õigel ajal ei tehta. Kerge peatraumaga patsientidest ei ole vajalikku uuringut saanud pea 43 protsenti. Risk uuringust ilma jääda on oluliselt suurem nendel patsientidel, kes satuvad esmalt enda kodumaakonna haiglasse, kus kompuutertomograafi pole (Põlva, Jõgeva, Rapla ja Hiiumaal), ja erinevatel põhjusel ei saadeta patsienti kohe edasi haiglasse, kus seade olemas on.
Nii nagu kolme aasta eest hindas Riigikontroll ka nüüd, millise koormusega Eesti haiglatesse soetatud kompuutertomograafid töötavad. Kui keskmiselt oli nende töökoormus kasvanud veerandi võrra ning suurtes haiglates oli see üle kahe korra suurem optimaalsest, siis maakonnahaiglates on koormus küll ka oluliselt tõusnud, aga jääb keskmiselt endiselt vaid 65 protsendi juurde optimaalsest.
Kolm aastat tagasi lõppenud auditis leidis Riigikontroll, et röntgeniseadmed on keskmiselt kümme aastat vanad. Nüüd on röntgeniseadmete keskmine vanus küll vähenenud, kuid kui varem oli röntgenite keskmine vanus nii suurtes kui ka väikestes haiglates sama, siis nüüd on maakonnahaiglate röntgeniseadmed vanemad kui Eestis keskmiselt. Viimaste aastate jooksul on uue röntgeniseadme soetanud vaid paar maakonnahaiglat. Riigikontrolli hinnangul on see problemaatiline, kuna kompuutertomograafide soetamise tippajal 2006.–2007. aastal lükati edasi röntgeniseadmete ostu, kuid nüüd selgus, et ka hiljem ei ole suudetud neid uuendada. Röntgeniseadmete vanusest ei tulene inimeste tervisele ohtu, kuid uued seadmed annavad diagnoosimiseks paremad võimalused.
Riigikontrolli hinnangul on kõik auditis välja toodud probleemid suuremal või vähemal määral seotud haiglavõrgu üldiste probleemidega, millele Riigikontroll juhtis tähelepanu juba 2010. aastal lõppenud auditis «Haiglavõrgu jätkusuutlikkus». Nii ei suudeta kompuutertomograafide koormust tagada, kuna haigla teeninduspiirkonnas elab liiga vähe patsiente või pole haiglal piisavalt personali, et seadet ööpäev läbi töös hoida. Lähiaastatel on maakonnahaiglatel plaanis suures mahus investeerida hooldusravi arendamisse, mistõttu Riigikontroll leiab, et on vähetõenäoline, et haiglad leiavad võimalusi edaspidigi kalleid meditsiiniseadmeid uuendada.