Kortermaja katuse soojustamine vähendas küttearveid poole võrra
8. november 2011, 14:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinnas Lasnamäel asuva Vikerlase 10 tänava üheksakordsel majal soojustati katus ära ligi aasta tagasi. Soojaenergia kokkuhoid tänu sellele võrreldes eelneva nelja aasta keskmisega tuli lausa 51,5 protsenti, rääkis maja korteriühistu tegevjuht Toivo Orgussaar.
Tegelikult soojustati veel enne seda kuus aastat tagasi ära esimese suure tööna maja seinad. Vahtplastplaatidega. Erinevalt paljudest arvamustest, et pärast sellist soojustamist muutub elu korteris niiskeks, ütles Orgussaar, et nende majas see igal juhul nii pole: «See jutt ei vasta tõele.»
Seinade soojustamine muutis ühistu tegevjuhi sõnul 72 korteriga elamu kütmise 36 protsendi võrra ökonoomsemaks võrreldes varasemaga, kui seinad olid sellised, nagu need 1980. aastal ehitati. Ja kui katus ka villaga üle löödi, vähenes energiakulu veel poole võrra.
Orgussaar selgitas, et seinade soojustamisest oli küll oluliselt kasu alumiste korruste elanikel, ent ülemistel korrustel inimesed külmetasid. Mees möönis, et enne katuse soojustamist tuli maja üle kütta – alumiselt oli väga soe, ent ülemised ei lubanud külma pärast kütet maha keerata. Pärast katuse korda tegemist sai radiaatoritesse mineva vee temperatuuri vähendada kuue kraadi võrra.
Keskmine temperatuur korterites on 22 kraadi ning külma kurtnud inimeste probleemi lahendamiseks vahetati veel välja radiaatorid ning asendati need reguleeritavate variantidega.
Remondifond ühe ruutmeetri peale on 45 senti (7 krooni) ning katuse ehitamise eesmärgil tõsteti suvekuudel, mil küttearved nagunii väiksemad, summat 26 sendi (4,5 krooni) võrra.
Ühistul on maja renoveerimise ja soojustamise peale kulunud 3,4 miljonit Eesti krooni (217 300 eurot), sellest 2,1 miljoni krooni (134 214 euro) ulatuses tuli ühistu tegevjuhi sõnul võtta laenu. Praeguseks on aga suurem osa laenust juba tagasi makstud. Soojustamise kokkuhoiu summadest rääkides ütles Orgussaar, et praeguseks on tänu soojustamisele kokku hoitud pea 1,5 miljonit krooni (95 867 eurot).
Mees rääkis, et kõige raksem on jõuda kokkuleppele kõigi maja inimestega, eriti just laenu võtmise osas. Ta nentis, et katuse soojustamiseks ja pangalaenu võtmiseks tuli ühistul inimestega oma paar aastat läbirääkimisi pidada, enne kui asi ehitamiseni jõudis.
Mees rõhutas, et kindlasti tuleks selliste suuremate ehitustööde puhul kasutada järelevalveteenust – see tasub ennast ära. Järelvalveteenus küll maksab omajagu, ent siis on vähemalt kindel, et tehtud töö saab korralik. Kui maja katuse soojustamisel kasutati järelevalveteenust, mis läks toona maksma 16 000 krooni (1023 eurot) ja tulemus sai igati korralik, siis trepikodade põrandate plaatimisel teenust ei kasutatud ning üsna pea ilmnesid põrandatel ka esimesed probleemid.
Ühistul oli küll ehitusfirmaga leping, et kui midagi ilmneb, tehakse hiljemalt ülejärgmisel päeval korda, ent firma kadus ära ning ebakvaliteetse töö eest ei vastuta enam keegi. Orgusaare sõnul ei taha aga ka ükski teine firma parandustööd teha. «Nad tahavad põranda tervenisti üles võtta,» selgitas ta.
Kuna elamu ventilatsioonisüsteem on veel vana, uurib ühistu ka võimalusi, kuidas majast väljatulevat õhusooja enda kasuks tööle panna ja korterite õhustussüsteemi paremaks muuta ning majale uus soojapüüdjaga lahendus ehitada. Samuti on hetkel kütmiseks kasutusel ühetorusüsteem, ent ühistu tegevjuhi sõnul on kõik juba valmis, et minna üle kahetorusüsteemile.