Kunstliku viljastamise (IVF) protseduure pole sotsiaalministeeriumi hinnangul mõttekas lõpmatult jätkata ning IVFi protseduuride arvu tuleb piirata, ütles ministeeriumi asekantsler Ivi Normet meditsiiniuudiste portaalile mu.ee.
Normet: kunstlikku viljastamist ei saa lõpmatult hüvitada
8. november 2011, 17:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile otsustas riigikogu sotsiaalkomisjon, et nad ei toeta IVFi hüvitamise piiramist sätestavat muudatust. Ivi Normeti sõnul jääb ministeerium siiski endale kindlaks: kunstliku viljastamise protseduuride arvu tuleb piirata. «Meie ajame õiget asja. On teada, et teatud juhtudel ei aita ka kunstlik viljastamine,» ütles Normet.
IVFi ja embrüokaitse seaduse muutmise eelnõu järgi hüvitataks edaspidi naisele kokku ainult kuni kuus kehavälise viljastamise ja embrüo siirdamise tervishoiuteenust. Kehtiva korra alusel kuulub hüvitamisele piiramatu arv IVFi ja embrüo siirdamisi, mistõttu rahastatakse praegu ka selliseid ravikordasid, mille edulootus on väga väike.
Normeti sõnul vaatab ministeerium nüüd, kas riigikogu otsustab seda eelnõu siiski läbi rahanduskomisjoni edasi menetleda või siis leitakse IVF-protseduuride hüvitamiseks endises mahus lisaraha.
«Me tõesti ei tee seda raha pärast,» rõhutas Normet samas. «Ka eriala inimesed on seda meelt, et kuskilt tuleb see piir tõmmata: inimesele öelda, et ka kunstlikust viljastamisest pole kasu. Või kui inimene seda ikkagi tahab, siis maksab ta selle eest juba ise,» lisas ta.
Normet rõhutas, et sotsiaalministeerium toetab kunstlikku viljastamist, kuid piirang on vajalik, et saaks lühendada järjekordi. Praegu on järjekorrad IVFle 6-8 kuulised. Sotsiaalministeeriumi prognoosi kohaselt on IVF kogukulu riigieelarvele aasta lõpuks, lisaks haigekassa rahadele, umbes 1,5 miljonit eurot.
Kui see piirang oleks kehtinud juba sel aastal, siis oleks kokkuhoid Normeti sõnul olnud 545 000 eurot ehk 36,7 protsenti. Selle raha eest saaks kiiremini aidata neid, keda on võimalik aidata. «Meie seisukoht on, et olenemata sellest, kas raha on või ei ole, tuleks piirang ikkagi sisse viia,» ütles Normet.