Täitmata valimislubadused söövad pere eelarvesse augu

Madis Filippov
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ka Harjumaal Jõelähtme vallas elava Jansonite paljulapselise pere kingikott oli tänavu tavapärasest õhem, kuid            piparkookide ja jõululaua pealt väga kokku ei hoitud. Magusa järele küünitavad käe Jaanus, Pille, Anette, Heggert, Karin-Liis ja Ivar.
Ka Harjumaal Jõelähtme vallas elava Jansonite paljulapselise pere kingikott oli tänavu tavapärasest õhem, kuid piparkookide ja jõululaua pealt väga kokku ei hoitud. Magusa järele küünitavad käe Jaanus, Pille, Anette, Heggert, Karin-Liis ja Ivar. Foto: Raigo Pajula

Mõned kroonid siit, mõned kroonid sealt. Paar protsenti tõuseb käibemaks, kaovad abiks olnud toetused. Eraldi võttes pole järgmise aasta kaotused suured, ent pere eelarvet koostades sunnib reaalsus loobuma nii mõnestki kontserdist ja raamatust.


Eelmiste valimiste ajal lubatud, kuid jaanuarist õhku haihtuvad hüvitised, rekordeid jahtivate hüpetega tõusvad maksud ja riigilõivud ning unustatud tulumaksualandamine söövad kehva majandusolukorra taustal augu perede rahakotti.

Kuigi valitsus on välja käinud, et näiteks 300-kroonise hambaravihüvitise kaotamisel pole inimese toimetulekule suurt mõju, on see peredele, kus iga kroon arvel, järjekordne tagasilöök.

«See on kõikidest tagasilöökidest kõige kurvem, sest hambaravi on nii kallis, hea, kui natukenegi hüvitatakse,» lausus Harjumaal Maardu külje all Uuskülas elav kaheteistkümne lapse ema Elga Janson.

Kuigi Jansonist õhkub positiivsust, pole tema sõnul praegune olukord kuigivõrd kiita. «Lapsed saavad ravi veel tasuta, aga ise pean ilmselt pensionini ootama, kuni hambaarsti juurde pääsen,» ütles ta.

Janson nentis siiski, et kuigi majanduslangus annab tunda, on kõige raskem aeg üle elatud, sest lapsed saavad järjest täiskasvanuks. «Suurel perel on kogu aeg majandussurutis,» lisas ta. «Tegelikult ei ole ma oma elus väga head tõusu näinudki.»

Kaheteistkümnest lapsest noorim on 12- ning vanim juba 35-aastane. Kuigi seaduse silmis on mõned lapsed täiskasvanud, elavad noored ikka kodus, mistõttu tuleb perel ka nende eest hoolitseda. Neist viiele tuleb osta bussipiletid, anda toiduraha. Üksnes laste kuupiletite peale kulub 700 krooni kuus.

Teiseks valusaks tagasilöögiks, mis järgmisel aastal tunda annab, pidas Janson 400-kroonise ranitsatoetuse kadumist. Tõsi, tema enda lapsed on selleks juba liiga suured, kuid sama katuse all elav lapselaps Anette ootab kooli minekut.

«Poliitikud räägivad alatasa, et lapsed on tähtsad, aga kui kuskilt on vaja kokku hoida, siis tehakse seda just nende pealt,» lausus Janson. «Kui on tingimata vaja säästa, siis jätku parem mõni sammas ehitamata.»

Muude hinnatõusude taustal kerkib järgmisest aastast ka raamatute, ravimite ja kontserdipiletite käibemaks. Jansoni sõnul pole pere raamatute ostmisest loobunud, ent kuna need on juba praegu kallid, tuleb iga ostu korralikult kaaluda. Ka ravimeid ei saa ostmata jätta.

Seevastu kontsertidel käiakse juba praegu väga vähe. Kui piletite hinnad käibemaksu tõusu tõttu veelgi kerkivad, jäävad needki korrad harvemaks. «Lapsed käivad vahel kooli kaudu, aga ise juhtun kontsertidele heal juhul paar korda aastas,» rääkis Janson.

Ka Jansonite pere kingikott oli sel aastal kergem kui tavaliselt. «Ostame praktilisi asju, kuid eks laste soovidele tuleb kah vastu tulla,» ütles pereema. Tema sõnul tuleb ühe lapse kingi kohta 300 krooniga ikka arvestada.

Janson ei löö aga käega, vaid jääb optimistlikuks. «Kuni töökoht on alles, tuleme toime,» lausus ta. Naine töötab koristajana ning samuti käivad tööl tema abikaasa ja mõned täiskasvanud lapsed. Kuigi pere on suur, nad toimetulekutoetust ei saa, sest sissetulekud jäävad täpselt nõutud piiri peale.

Kriisiaeg võtab rahvalt toetusi ja lisab maksukroone

Jaanuari esimesel päeval jõustub kümneid seadusi, mis jätavad inimesed ilma mitmest hüvest või riiklikust toetusest, kuid tõstavad samas hoogsalt lõive ja maksukoormust. Erinevalt varasematest aastatest ei juhata 2009. aasta algust sisse ükski positiivne seaduseparandus. Rahva rahakotile valusalt mõjuvate muudatuste peasüü peitub nii üleliia uljastes valimislubadustes kui ka majandussurutises, mis mõlemad on jätnud riigi sügavasse rahahätta. Kai Kalamees teeb väikse ülevaate sellest, mis juhtuma hakkab.

•    Valitsusliit seiskas laialt reklaamitud maksureformi, mistõttu ei alane üksikisiku tulumaks 2009. aastal 21 protsendilt 20 protsendile, nagu nägi ette nüüdseks ringi tehtud tulumaksuseadus. Praegusele tasemele jääb ka üksikisiku maksuvaba miinimum, mis pidi 2250 kroonilt jõudma 2500 kroonile. Maksukülmutamise tagajärjel jääb näiteks 10 000-kroonist palka teeniv inimene ilma 93 kroonist kuus (arvestatud on ka seda, et juulist tõuseb töötuskindlustuse hüvitise makse töötajale 0,6 protsendilt ühele). Maksureformi tulevik on selgusetu. Kui Reformierakond soostus maksulangetamise peatama aastaks, kinnitades truudust oma pühale eesmärgile viia tulumaks 18 protsendini, siis sotsid peavad pikemaajalist külmutamist vältimatuks. «Sotsiaaldemokraatide meelest on selge, et maksureform sellisel kujul, nagu seda Eestis on tehtud mitme aasta jooksul, ei ole teinud õnnelikumaks ei meie inimesi ega majandust. Seega tuleks üheselt ära otsustada, et maksureformi kuni euro tulekuni ei tehta,» lausus Eiki Nestor enne 2009. aasta eelarve kinnitamist.



 •  Juba suvel andis valitsusliit teada, et vältimatu on teatud liiki lastetoetuste kallale minek. 2009. aasta augustist ei maksa riik enam kooliskäivatele lastele 450-kroonist ranitsatoetust. Traditsioonilise koolialguse toetuse ärajätmine tähendab eelarvele 80 miljoni krooni suurust kokkuhoidu, kuid selget tagasilööki just lasterikastele ja vaesematele peredele, kellele läheb laste koolisaatmine veelgi kallimaks. «Suurperedel ja mitte toime tulevatel peredel on võimalus taotleda sotsiaaltoetusi kohalikult omavalitsuselt,» teatas ministeeriumi pressiesindaja.



•    Riik lõpetab jaanuaris lapsehooldustasu maksmise vanemahüvitist saavale emale või isale ehk kaotab ära nn topelttoetused. Seega ei saa «emapalgal» olev vanem edaspidi enam ühegi pere lapse eest kas 600-kroonist (kuni lapse 1,5-aastaseks saamiseni) või 300-kroonist (kuni lapse 3-aastaseks saamiseni) lapsehooldustasu.



­•    Jaanuarist ei maksa riik enam isadele nn isapuhkuse eest. Vaid aasta jagu oli jõus peretoetuste seaduse säte, mis andis isadele õiguse võtta lapse sünni puhul kümme päeva isapuhkust, mille jooksul säilis nende keskmine sissetulek.



•    Rahalisaga saavad aga arvestada kõrgepalgalised lapseootel naised ja ka isad. Seda tänu sellele, et vanemahüvitise ülempiir  kerkib 25 209 kroonilt 30 729 kroonile. Tööl mittekäinud noortele emadele määratakse senise 3600 krooni asemel 4350 krooni hüvitist. Enamik vanemaid võib jätkuvalt arvestada oma varasema palgaga võrdse hüvitisega. Hüvitise lage maksab riik umbes viiele protsendile vanematest.



•    Ära ei jää ka lubatud 1. aprilli pensionitõus, keskmine vanaduspensionär võib arvestada enam kui 15-protsendilise sissetuleku kasvuga. Septembris tehtud arvutuste järgi peaks 44-aastase tööstaažiga inimese pension jõudma kolme kuu pärast 5200 krooni kanti.



•    Sadu tuhandeid täiskasvanuid puudutab vähemasti potentsiaal-selt seaduseparandus, mille jär-gi lõpetab riik 300-kroonise hambaravihüvitise maksmise. 450-kroonine hüvitis jääb alles rasedatele ja alla üheaastaste laste emadele. Sama suurt kompensatsiooni on edaspidi õigus saada kord aastas inimestel, kellel on osutatud tervishoiuteenuse tõttu suurem vajadus hambaravi järele. Endiselt maksab riik 300-kroonist hambaravitoetust vanadus- ja töövõimetuspensionäridele. «Üksikisiku seisukohast ei oma 300-kroonise hüvitise kaotamine suurt mõju isiku toimetulekule, küll omab ta rahalist mõju eelarve kontekstis. Kokkuhoid on 82,6 miljonit krooni,» selgitas reformierakondlane Tatjana Muravjova detsembri alul riigikogu ees.



•    Ringi tehtud käibemaksuseadus kaotab ära mitmed senised maksuerisused, millele on aastaid kehtinud viieprotsendiline maksumäär. Ränkade vaidluste tulemusena jõudis koalitsioon sügisel kompromissile, mille puhul piirduti ravimite ja perioodika puhul vaid neljaprotsendilise tõusuga hoidmaks ära inimeste jaoks üleliia valusaid hinnatõuse. Samas maksustas riik 1. juulist 18 protsendiga majutusasutused, kontserdi- ja teatripiletid ning matuseteenused.



•    Kosuvad ka lõivud, mida tuleb maksta KMAs tehtavate toimingute eest. ID-kaart hakkab 150 krooni asemel maksma 250 krooni. Tähtajalise või pikaajalise elamisloa eest tuleb senise 750 krooni asemel tasuda 1000 krooni. Viisakutse läbivaatuse hind kerkib 150 kroonilt 300 kroonile.



• Kallineb ka halduskohtusse pöördumine, kus lõivud kerkivad keskmiselt kaks korda.



•    Raha peavad riigikassasse juurde tooma ka jõudsalt kasvavad riigilõivud, mida inimesed tasuvad autoregistritoimingute eest. Seaduseparandused lisavad jaanuarist keskmiselt kolmandiku otsa niigi prisketele summadele, mida tuleb tasuda auto või muu sõiduki registreerimisel. Maks auto esmase arvele võtmise eest tõuseb 1000 kroonilt 1900 kroonile. Väikelaeva registrisse kandmine hakkab 600 krooni asemel maksma 1000 krooni, ATV või jeti puhul tuleb 300 krooni asemel välja käia 500 krooni. Auto numbrimärgi hinda on plaanis kruvida seniselt 600 kroonilt 900 kroonile. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles