Eesti võiks alkoholi tarbimise vähendamisel püüelda Rootsi poole
/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
10. november 2011, 12:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi Eestis on alkoholi tarvitamine inimeste ostuvõime langemise mõjul vähenenud, peaks selles vallas siiski edasi liikuma ning heaks eeskujuks on siinkohal Rootsi.
Eelmisel aastal tarvitati Eestis 9,7 liitrit absoluutalkoholi elaniku kohta. See on konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu sõnul enam-vähem võrdne Soome tasemega. Teiste Põhjamaadega võrreldes on seda aga märgatavalt enam. Josingu arvates võiks Eesti alkoholi liigtarvitamisega võitlemisel endale eeskujuks seada Rootsi. Seal tarvitatakse absoluutalkoholi elaniku kohta 7,7 liitrit.
Samas oleks Eestil õppida ka Soomest. Kuigi alkoholi tarvitamise üldnumbri poolest oleme põhjanaabritega ühel tasemel, tarvitatakse seal oluliselt vähem kanget alkoholi. Näiteks müüdi Eestis eelmisel aastal ühe täiskasvanud elaniku kohta 5,7 liitrit kanget alkoholi, Soomes oli sama näitaja 2,6, Rootsis 2.
Sellele trendile juhtis tähelepanu ka tervise arengu instituudi direktor Maris Jesse. Tema sõnul aitaks Eestis alkoholi liigtarvitamist vähendada eelkõige kange alkoholi tarvitamiskoguste piiramine. Lahjemate jookide puhul ootab Jesse, et tootjad jätkavad jookide kanguse vähendamist ning võtavad ka suuna väiksematele pakenditele.
Konjunktuuriinstituut ja tervise arengu instituut esitlesid täna sotsiaalministeeriumis aastaraamatut «Alkoholi turg, tarbimine ja kahjud Eestis».