Rahvasuu räägib, et meie seas leidub inimesi, kelle jutust ei tasu uskuda veeranditki, sest kui neid niigi vähe usaldada, saab ikka poolega petta. Niisuguse skeptilise suhtumisega võiks vaadata-kuulata-lugeda ka reklaame.
Siiri Erala: kui veerandit usud, saad poolega petta
/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
21. november 2011, 09:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Skeptiline võiks olla eriti nende reklaamide suhtes, mis püüavad meile maha müüa hambaauke ennetavaid mahlasid, kasvu kiirendavat šokolaadi, haigusi peletavaid jogurtijooke ja kolesteroolitaset alandavaid mune või juustu. Samas on suur kiusatus neid uskuma jääda. Mahla juua on ju mõnusam kui hambaarsti juurde minna, samuti on juustu süüa palju lihtsam kui spordiga alustada ja toiduvalikut muuta.
Kuna lihtsatele lahendustele on kergelt mõjutataval surelikul väga keeruline «ei» öelda, on mul hea meel, et Euroopa Komisjon püüab selles osas korda majja lüüa. Võib ju väita, et väike vale on reklaamidiskursusele omane ja seda peaks võtma loomulikuna. Või siis, et teadusliku tõestusmaterjali nõudmine toitude väidetava toime kohta takistab tootearendust. Aga minu hinnangul jäävad need argumendid nõrgaks, kui needsamad kergekäelised reklaamlaused võivad mõjutada inimese otsust jääda näiteks kõrge vererõhu puhul lootma munadele.