Tagasi mobiilivaatesse
Värskendamiseks tõmba

Tervis

:

Haiged inimesed ei tihka võtta haiguslehte

Haigushüvitise maksmise korra muutmine pea kaks ja pool aastat tagasi on perearstide kinnitusel teinud karuteene eestimaalaste tervisele.


Arstide kinnitusel juhtub paraku üsna tihti, et inimesed ei võta haiguslehte seni, kuni jäävad püstijalu põetud tõve tüsistustest kopsupõletikku. Aga leidub ka neid, kes ei taha võtta haiguslehte isegi kopsupõletiku puhul.

Kui varem maksti haigushüvitist alates teisest päevast, siis nüüd neljandast päevast ja mitte enam 80, vaid 70 protsenti palgast. Pealekauba sokutas riik haiguslehe eest maksmise kuni kaheksanda haiguspäevani tööandja kraesse ja seega hoiavad paljud tööandjad haigestujatel piltlikult öeldes kõri peos. Samal ajal kahaneb inimeste reaalsissetulek juba mitmendat aastat järjest.

Tallinna perearsti Iris Koorti sõnul tuleb tal nii mõnigi kord nädalas ette, et inimesed ei taha sissetuleku kaotuse hirmus haiguslehte võtta. «Tihti juhtub, et soovitan võtta seoses ägeda haigusega haiguslehe, ja siis ta ütleb, et «ei, ma saan muudmoodi hakkama»,» räägib Koort.

«Ma ei saagi alati teada, mida see tähendab – kas ta läheb haigena tööle või ta saab teha tööd kodus. Rääkisin tänagi (reedel – N. N.) ühe kopsupõletiku diagnoosiga patsiendiga ja soovitasin tal olla kindlasti kodus. Ta ütles, et ei ole kindel, kas ta saab koju jääda.»

Ei saa haiguslehte võtta

Koort leiab, et praegune haigushüvitiste süsteem ei ole inimeste pikaajalist tervist silmas pidades normaalne. «Viirushaigus, mis võiks mööduda nädalase kodus olemisega, venib mitmele nädalale ja läheb üle kopsupõletikuks.»

Haigekassa statistika järgi võeti Eestis 2007. aasta esimesel poolaastal 283 000 haiguslehte ja 2009. aastal 217 000 haiguslehte. Pärast seadusemuudatust, mis hakkas kehtima 2009. aasta 1. juulist, toimus aga dramaatiline muutus: möödunud aasta esimesel poolel vähenes haiguslehtede arv 119 000ni. Tänavu esimesel poolaastal võeti siiski 146 000 haiguslehte.

Muidu nii uuringutealdis sotsiaalministeerium ei ole teinud pärast seadusemuudatust ainsatki uuringut, millised on praeguse haigushüvitiste süsteemi pikaajalised tagajärjed eestimaalaste tervisele.

Eesti Patsientide Esindusühingu juristi Marika Kabali sõnul käivad ühingus iga päev inimesed, kes kurdavad, et ei saa haiguslehte võtta. «Muidu peavad nad lihtsalt hambad varna riputama,» tunnistab Kabal. «Inimesed peavad ülal pidama oma peret, maksma laene.»

Kabal räägib loo tuttavast, kellel diagnoositi kopsupõletik, mille põhjuseks oli püstijalu läbi põetud kergema haiguse tüsistus. «Kaugemas perspektiivis on praegusel süsteemil väga kahjulikud tagajärjed inimeste tervisele. Praegu hoitakse raha kokku, aga kui meil ei ole pärast töövõimelisi inimesi, kes siis meile pensioni maksab?»

Tööandjate keskliidu juhi Tarmo Kriisi kinnitusel häirib ettevõtjaid see, et nad peavad nüüd töövõtja haiguspäevade eest kuni kaheksanda päevani ise maksma. Aga häirib ka see, et head töötajad käivad haigena tööl. «See hästi toores seadusemuudatus võeti vastu 2009. aasta lisaeelarvega,» nendib Kriis. «Aga siis see jäigi nii.»

Nõrgemad praagitakse välja

Kriisi kinnitusel ei ole seadusemuudatus toonud suurt midagi kaasa siniseid esmaspäevi pidavatele tegelastele. «Uus kord pole avaldanud suurt distsiplineerivat mõju inimestele, kes tahavad võtta haiguslehti pahatahtlikult,» räägib ta.

«Mulle just helistas mõne päeva eest ühe ettevõtte juht ja küsis, mida teha – napsitajatele antakse massiliselt haiguslehti ja firmal pole mingit õigust kontrollida haiguslehe sisulist kehtivust. Võib ju taotleda, et haigekassa teeks perearsti tegevuse üle mingit järelevalvet, aga teisalt ei näe ju haigekassagi nende haiguslehtede taha.»

Hoopis teine lugu on aga üksikvanemaga või lihtsalt korraliku madalapalgalise inimesega, kes elab palgapäevast palgapäevani. «Praegune kord ei kaitse tööandjat ega töövõtjat,» räägib Kriis. «Käiakse haigena tööl ja teisalt nakatavad need inimesed ka oma kolleege.»

Tööandjate esindaja Tarmo Kriis ütleb isegi nii: «Praegu on mindud darvinistlikku teed, et las loodus praagib nõrgemad välja. Võib-olla see ei ole väga õiglane.»

Poliitikauuringute keskuse PRAXIS tervisepoliitika analüütiku Vootele Veldre sõnul on töövõimetuslehtede hulk tõepoolest võrreldes seadusemuudatuse-eelse ajaga dramaatiliselt kahanenud, aga statistika on tegelikult puudulik.

«Me ei tea siiski, palju inimesi võttis töövõimetuslehti varem ja palju võttis uue seaduse järgi,» ütleb ta. «Kuna esimesed kolm päeva on haigushüvitiseta ja neljandast kaheksanda päevani maksavad nüüd tööandjad, ei andnud paljud tööandjad enam selliste haiguslehtede kohta infot. Eeldati, et kuna haigekassa ei maksa enam selliseid hüvitisi, ei lähe tal vaja ka andmeid.»

Tegelikult tuleb haigekassale siiski praegugi infot anda, isegi juhul, kui töötaja on haiguslehel vaid ühe päeva.

Samas tunnistab isegi haigekassa, et haiguslehtede hulga kahanemise osaliseks põhjuseks võib olla asjaolu, et haigestunud ei taha enam haiguslehte võtta.

Minister probleemi ei näe

Haiguslehtede hulk on küll tänavu võrreldes mullusega taas kasvanud ja seda seletatakse eelkõige tööhõive kasvuga. Haigekassa pressiesindaja hinnangul võib põhjuseks olla ka märtsikuine ülemiste hingamisteede tõbedesse haigestumise puhang.

Põhjuseid võib olla teisigi, aga lõppkokkuvõttes ei anna praegune statistika võimalust teha põhjapanevaid järeldusi. Seadusemuudatuse tagajärjed on tegelikult teadmata.

Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul on praegune töövõimetushüvitiste kord optimaalne. «Ajutise töövõimetuse vastutus on jagatud nii töötaja kui tööandja kaudu ja lisaks solidaarse vastutuse kaudu haigekassast,» teatab minister.

Pevkur lisab, et üks haiguslehtede süsteemi muudatuse eesmärke oli motiveerida inimesi oma tervise eest hoolitsema ning tööandjaid parandama töökeskkonda, et inimesed vähem haigestuksid.

Kas eestlased on tõesti tervemad?

Seadusemuudatus tegi inimesed terveks nagu purikad

•    2007. aasta I poolaastal võeti Eestis 283 000 haiguslehte.

•    2008. aasta I poolaastal võeti Eestis 263 000 haiguslehte.

•    2009. aasta I poolaastal (enne seadusemuudatust) võeti Eestis 217 000 haiguslehte.

•    Pärast seadusemuudatust, 2010. aasta I poolaastal võeti 119 000 haiguslehte.

•    Tänavu I poolaastal võeti 146 000 haiguslehte.

Allikas: haigekassa


Logi sisse:
Vaata kommenteerimise tingimusi | Näita e-maili avalikult:
Viimased uudised
Üleskutse
Lugeja küsib
Tasub teada
48h populaarsemad teemad
Top kommentaarid
Top lood
Tervis
Katsed ja testid
Lugemissoovitus
Aed ja kodu
Gallup

Küsitluses on osalenud  inimest
E24
Valuutakursid
USD
0,723 EUR
GBP
1,214 EUR
LTL
0,29 EUR
SEK
0,11 EUR
RUB
0,02 EUR
=
Kursid seisuga: 23.04.2014
POSTIMEES.ee
Naine
Juhtimine
TallinnCity
Sünnipäev täna - 24. aprill

Palju õnne!

Tõnu Trubetsky

51

Tõnu Trubetsky

luuletaja ja muusik

Barbara Streisand

ameerika laulja ja filminäitleja

Riina Raig, 62

arhitekt

Toomas Luhaäär, 57

vandeadvokaat

Margus Viigimaa, 56

kardioloog

Toivo Klaar, 46

riigiametnik

Dilaila Nahkur-Tammiksaar, 45

prokurör