Brüssel tahab lihtsustada tarbijate murede lahendamist

Siiri Erala
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tarbijakaitse ja ELi tarbijate nõustamiskeskuse hoone Tallinnas.
Tarbijakaitse ja ELi tarbijate nõustamiskeskuse hoone Tallinnas. Foto: Mihkel Maripuu

Euroopa Komisjon avaldas oma ettepanekud tarbijate ja kaupmeeste vahel tekkivate vaidluste lihtsamaks lahendamiseks, muu hulgas on plaanis luua võimalus klattida tülisid internetis.

Eestis tegutseva Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskuse juhataja Kristina Vaksmaa selgitas, et Brüsselis avaldatud dokumendid on eelnõud, mis puudutavad tarbijakaebuste kohtuvälist ja veebipõhist lahendamist.

«Eesmärgiks on eelkõige see, et tarbijad Euroopa Liidu siseturul ennast kindlamalt tunneksid ja riigipiirid ei oleks takistuseks ostmisel või kaebuste lahendamisel,» ütles ta.

Tarbijate ja kaupmeeste tülide kohtuväline ehk inimesele odavam ja kiirem lahendamine pole Eesti jaoks midagi uut. Selleks on meil olemas tarbijakaebuste komisjon. Samas on siiski keeruline lahenduse leidmine olukordades, kus inimesel on pretensioone mõnes teises riigis tegutseva kaupluse või teenusepakkuja vastu.

Kuigi meie tarbijakaebuste komisjoniga võrreldavaid üksusi on ka teistes riikides, juhtub Vaksmaa sõnul sedagi, et inimese kaebusele lihtsalt ei vastata. Lisaks on riike, kus sarnased komisjonid töötavad n-ö sektoripõhiselt ning osas valdkondades neid polegi. See tähendab, et mõne toote või teenuse puhul polegi muud võimalust kui kohtusse pöörduda.

Seetõttu peab Vaksmaa igati õigustatuks Euroopa Komisjoni suunda kehtestada tarbijakaebuste kohtuväliseks lahendamiseks kogu ELis ühtsed nõuded. «See oleks kindlasti ka Eesti tarbija jaoks praktiline samm edasi,» märkis ta.

Komisjoni esitatud ettepanekutes on ära toodud ka soovituslik tähtaeg kaebuse lahendamiseks – sellega peaks hakkama saama 90 päevaga. Skandinaavia maades on praegu tärminiks 14 kuud.

Samas ei plaani Euroopa Komisjon määrata seda, milline oleks kohtuvälise lahendi jõud. See, kas otsused on siduvad ehk kohustuslikud täitmiseks või soovituslikud, jääks praeguste plaanide järgi riikide otsustada. Vaksmaa kommenteeris seda punkti märkusega, et Eestis ootavad inimesed «sellelt süsteemilt siiski siduvaid otsuseid».

Komisjoni teine algatus – veebipõhine kaebuste lahendamine – oleks Eesti jaoks midagi uut. Seda saaksid inimesed kasutada internetis tehtud ostudega seotud probleemide puhul.

«Kui süsteem planeeritult ka ellu viidaks, oleks see tarbija jaoks kahtlemata lisavõimalus. Seda eelkõige seetõttu, et e-kaubandusega seotud kaebused on piiriüleste kaebuste hulgas esimesel kohal,» lausus Vaksmaa.

Vaksmaa lisas, et näiteks tema juhitavale nõustamiskeskusele on tänavu tulnud üle saja kirjaliku pöördumise, mis seotud just teisest riigist interneti teel kaupade ostmisega. Sama palju on suulisi pöördumisi.

Lõpuks juhtis Vaksmaa tähelepanu tõigale, et praegu on tegemist siiski vaid ettepanekutega. «See tähendab, et millisel kujul ning kas ja millal need vastu võetakse, näitab tulevik,» nentis ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles