Esmaabi: kuidas aidata kannatanut põletuse korral?

Eger Ninn
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põletushaavade ravi.
Põletushaavade ravi. Foto: Toomas Huik

Pindmise põletuse korral on kannatanu nahk punetav, kergelt turses ja valulik. Sügavama põletuse korral tekivad villid ning põletus on väga valulik.


Kui aga põlenud on kõige sügavam nahakiht, siis valu ei ole, sest sellel alal on närvid hävinud. Põletushaav on mustjas, pärgamendi sarnane või valkjas ja kuiv. Sügava põletushaava ümbruse nahk on valulik.


Mida teha?

1. Jahutage põletushaava nii kiiresti, kui võimalik külma või leige veega 15 kuni 20 minutit või niikaua, kuni valu vaibub.
2. Eemaldage kannatanult riietusesemed ja ehted juhul, kui need ei ole kleepunud naha külge.
3. Pärast jahutamist asetage põletushaavale märg side või puhas riie.
4. Ärge avage ville.
5. Esmaabi andmisel ärge pange põletushaavale (antibiootikum)salve.
6. Soovitage kannatanule minna arsti juurde. Kui kannatanut ei ole viimase kümne aasta jooksul vaktsineeritud teetanuse vastu, peab arst teda koheselt vaktsineerima.


Pärast esmaabi andmist saatke põletusega kannatanu arsti juurde juhul, kui:

• kannatanu on alla viie aasta või üle 60 aasta vana;
• põlenud on nägu, kõrvad, käed, jalad, liigesed või suguelundid;
• põlenud on hingamisteed (näiteks on kannatanu hinganud sisse kuuma suitsu või gaasi);
• ringjalt on põlenud kael, kere või jäsemed;
• põlenud on naha kõige sügavam kiht;
• põletuse on põhjustanud elektrivool, keemilised ühendid, ioniseeriv kiirgus või kõrgsurve aur;
• põlenud nahapinna suurus kuni 16 aasta vanustel lastel ületab viis protsenti kehapinnast või üle 16 aasta vanustel ületab see kümme protsenti kehapinnast.

Põlenud kehapinna määramiseks kasutatakse kannatanu labakäe suurust: labakäsi ja sõrmed kokku moodustavad umbes ühe protsendi kannatanu kehapinnast.

Vajadusel paluge juuresolijatel helistada häirekeskusse ja kutsuda kohale kiirabi. Juhul, kui olete õnnetuskohal üksi, tehke seda ise. Alustage põletuse jahutamist külma veega ja tehke seda niikaua, kuni saabub kiirabi.

Vältige kannatanu mahajahtumist ja vaegsoojumuse teket. Ärge kasutage põletuse jahutamiseks väga külma vett. Pärast jahutamist kaitske kannatanut tuule eest ja katke ta tekiga.


Allikas: Eesti Punane Rist / Euroopa esmaabi käsiraamat

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles