Kolm Balti riiki müüvad ennast maailmale üheskoos

Sirje Niitra
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kolme riigi turismijuhid kirjutasid alla koostööleppe.
Kolme riigi turismijuhid kirjutasid alla koostööleppe. Foto: Peeter Langovits

Kuna Eesti, Läti ja Leedu on eraldi võttes väikesed, siis on mõistlikum ja ka odavam tegutseda üheskoos, leidsid Tallinnas tulevaks aastaks koostööleppele alla kirjutanud kolme riigi turismijuhid.


EASi turismiarenduskeskuse direktori Tarmo Mutso sõnul on koostöö Läti ja Leeduga oluline, sest see võimaldab Eestit nähtavamaks muuta ja kõigi kolme riigi huvides paremini tegutseda.

«Kaugematel sihtturgudel on Balti riikidel ühiselt kergem ja ka kuluefektiivsem end müüa ja läbi lüüa,» ütles Mut­so. «Oleme turismikoostöö raames tutvustanud Balti riike turismimessidel, avaldanud kolme riiki tutvustavaid trükiseid ja kaarte ning sarnane koostöö jätkub.»

Ka enamik reisifirmasid tegutseb korraga kõigis kolmes Balti riigis. Kaugemate turgude all, kuhu koos on lihtsam minna, peavad turismijuhid silmas eelkõige Hiinat, Jaapanit ja USAd. Kuid koostööd tehakse ka Euroopas, eriti Saksamaal, mis on kõigi kolme riigi olulisemaid sihtpunkte.

«Niimoodi kasutame ühist ressurssi ja kaubamärki ega raiska jõudu omavahel konkureerimisele,» ütles Läti turismiagentuuri direktor Armands Slokenbergs. Samas on igal Balti riigil erinevad võimalused ja eelistused, mis rikastavad ka ühiseid pakkumisi ja muudavad need ligitõmbavamaks.

Nii Eestil, Lätil kui ka Leedul jääb selja taha väga edukas aasta. Leedu turismiameti direktor Raimonda Balniene ütles, et 2011. aasta kasvuks tuleb tõenäoliselt 20 protsenti, samal ajal kui Euroopas on sama näitaja kuus protsenti ja kogu maailmas vaid 4,5 protsenti. Teenuste ekspordist moodustab turism Lätis koguni 25 protsenti.

Leedu turismijuht tõdes, et ka Eesti inimesed on hakanud rohkem Leedut külastama – tänavu on nende hulk kasvanud 18 protsenti.

«Naabrid on meie jaoks väga olulised,» märkis ta. «Sihtturgudest kuuluvad esimese viie hulka Poola, Saksamaa, Venemaa, Valgevene ja Läti.» Eesti on nelja protsendiga kuuendal kohal.»

Balniene sõnul huvituvad eestlased nii leedu kultuurist kui sealsetest linnadest, aga ka mitmekesisest loodusest. Neringa sobib oma spaadega hästi lühikeseks puhkuseks, Vilniuse vanalinn on aga omaette vaatamisväärsus.

Eesti kohta ütles Balniene, et siin käinud leedulased on täheldanud viimastel aastatel teeninduse märkimisväärset paranemist ja suuremat külalislahkust ning see toob neid Eestisse ikka ja jälle tagasi. Tema hinnangul püüavad ka Leedu teenindajad oma taset tõsta.

Lätil jääb selja taha samuti rekordaasta – juba esimese kuue kuuga kasvas turistide arv tublisti ja aastaseks tõusuks loodetakse vähemalt 20 protsenti. Slokenbergsi sõnul on Läti turismiteenuste hinnad konkurentsivõimelised ja see annab lootust edasiseks arenguks.

Eestist on tänavu kolme kvartaliga lõunanaabrite juures käinud 40 protsenti rohkem inimesi kui mullu ja selle näitajaga oleme Lätis kolme kõige suuremat kasvu näidanud maade hulgas.

«Majanduslangus elavdas nõndanimetatud naabriturismi ja Balti riike vaatame nüüd oma koduturuna,» märkis Slokenbergs.

Suuremad vaatamisväärsused, kuhu lätlased eestlasi kutsuvad, on Eestile suhteliselt lähedal asuv Vidzeme piirkond, mis pakub palju aktiivse puhkuse võimalusi. Endiselt tõmbavad turiste ka Riia, Jurmala, Ventspils ja Kurzeme.

Välisturistide arv kasvas

Näitaja                                                     Leedu                  Läti                    Eesti    

 • Välisturistide arv 2010                     840 368              877 774           1 560 000

 • Välisturistide arvu kasv tänavu        19%                     18%                   17%

 • Kõige rohkem tuli turiste    Poolast     Venemaalt    Soomest

Allikas: EAS

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles