Korterelamute huvi hoonete renoveerimise vastu kasvab

Sirje Niitra
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maja renoveerimine.
Maja renoveerimine. Foto: Toomas Huik

Lõppenud aastal esitas Kredexile taotluse rekonstrueerimistoetuse saamiseks 202 korterelamut, millest positiivse otsuse said 193 korterelamut 5,82 miljoni euro ulatuses. Kokku investeerisid korterelamud möödunud aastal renoveerimisse sel moel 26 miljonit eurot.


«Eelmise aastaga võrreldes on korterelamute huvi rekonstrueerimistoetuse vastu tõusnud ja üha enam maju taotleb 35 või 25 protsenti toetust. Kuna kütte hinnad on taas tõusnud, rahastamistingimused jätkuvalt väga head ning elanikud on teadlikumaks muutunud, siis ootame huvi kiiret kasvu ka alanud aastal,» ütles Kredexi eluaseme ja energiatõhususe divisjoni juht Mirja Adler.

Alates 2010. aasta septembrist, kui Kredex alustas rekonstrueerimistoetuse saamiseks taotluste vastuvõttu, on selle estianud 261 korterelamut kokku 7,18 miljoni euro ulatuses. Positiivse otsuse on saanud 244 korterelamut kogusummas 6,73 miljonit eurot.

Korterelamud on investeerinud renoveerimisse Kredexi rekonstrueerimistoetuse abil kokku 31 miljonit eurot. Kõikide toetust saanud majade oodatav keskmine energiasääst on 40 protsenti.

Kredexist saab taotleda rekonstrueerimistoetust 35, 25 ja 15 protsendi ulatuses. Toetus on mõeldud eelkõige Kredexi soodusintressiga pikaajalise korterelamute renoveerimislaenu juurde, et vähendada nõutud omafinantseeringu osakaalu, kuid seda võib kombineerida ka omavahenditega.

35 protsendi ulatuses toetuse saamiseks peab korterelamu rekonstrueerima küttesüsteemi lokaalselt reguleeritavaks, paigaldama radiaatoritele küttekulude jaoturid, soojustama ja renoveerima fassaadi, soojustama katuse, vahetama kõik aknad energiasäästlike vastu, paigaldama soojatagastusega ventilatsioonisüsteemi ning täitma energiaauditis toodud soovitused. Kõige sellega peab saavutama vähemalt 50 protsenti energiasäästu soojusenergia tarbimiselt ja energiamärgise klassi C.

25 protsendi suuruse toetuse saamiseks peab ehitama küttesüsteemi lokaalselt reguleeritavaks, paigaldama radiaatoritele küttekulude jaoturid, soojustama ja renoveerima fassaadi, soojustama katuse, vahetama kõik aknad energiasäästlike vastu ning saavutama vähemalt 40 protsenti energiasäästu soojusenergia tarbimiselt ja energiamärgise klassi D.

15 protsendi toetuse saamiseks tuleb korterelamus saavutada energiasääst kuni 2000 m2 suletud netopinnaga korterelamus vähemalt 20 ja üle 2000 m2 korterelamus vähemalt 30 protsenti ning täita energiaauditis toodud soovitused. Rekonstrueerimisega tuleb hoones tagada sisekliima vastavus nõuetele ning korterelamu peab saavutama vähemalt energiamärgise klassi E.

Kredexi renoveerimislaenu taotlev korterelamu saab esitada toetuse taotluse koos laenutaotlusega Swedbanki või SEB panka. Korterelamud, mis kasutavad renoveerimisel ainult omavahendeid või korterelamud, mis ei kuulu Kredexi korterelamu renoveerimislaenu sihtgruppi ning kasutavad muud panga renoveerimislaenu, saavad esitada toetuse taotluse koos lisadokumentidega Kredexile.

Korterelamute toetamiseks kasutatakse vahendeid, mis saadakse Eesti riigi kasutamata saastekvootide müügist Luksemburgile. Toetustaotlusi saab esitada alates 30. septembrist 2010 kuni vahendite ammendumiseni või 30. novembrini 2012.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles