Tagasi mobiilivaatesse
Värskendamiseks tõmba

Rahakott

Täiendatud 12.20
:

Randpere: igavene leping pole kellegi huvides

Valdo Randpere kinnitas riigikogus kollektiivlepingu seaduse muutmise seaduseelnõu esimesel lugemisel, et igavesti kehtiv leping pole kellegi huvides, on vastuolus põhiseadusega ja kahjulik majandusele.


Eelnõu eesmärk on viia kollektiivlepingu seadus kooskõlla põhiseadusega ja sätestada protseduurireeglid, mille kohaselt on tähtaja möödumisel kehtivuse kaotanud kollektiivlepingu osapooltel võimalik see üles öelda.

Kehtiv kollektiivlepingu seadus lähtub põhimõttest, mille kohaselt sõlmitakse kollektiivleping küll tähtajaliselt, ent tähtaja möödumisel säilib lepingupooltel kohustus lõppenud kollektiivlepingut edasi täita. Lõppenud kollektiivlepingu edasitäitmise kohustus kestab kuni uue lepingu sõlmimiseni. Kui uut lepingut sõlmida ei õnnestu, toob selline lahendus kaasa vana lepingu igavese kehtimise.

Seaduseelnõu esitlenud õiguskomisjoni liikme Valdo Randpere sõnul on see lisaks vastuolule põhiseadusega kahjulik ka ettevõtlusvabadusele ja omab negatiivset mõju tööturule.

Seepärast teeb komisjon ettepaneku, mille järgi saaks kollektiivse töölepingu pärast selle ametlikku lõppemist kolmekuulise etteteatamisega tõepoolest ka lõpetada. Sellest ajast lõpeb töötajail ka töörahu hoidmise kohustus ja tekib streikimise õigus.

Randpere sõnul saab tööandja sel juhul võimaldada ka suuremaid soodustusi töötajale, sest ei pea olukorra muutudes neid igavesti täitma jääma. Tema sõnul tuli algatus taoliseks muudatuseks õiguskantslerilt, kes märkas vastuolu põhiseadusega.

Riigikogu liikmed tundsid oma küsimustes muret, kas selline muudatus ikka vastab hea õigusloome tavale ja Euroopa sotsiaalhartale. Randpere hinnangul on tegu igati mõistliku eelnõuga, mis teenib nii tööandja kui töötaja huvisid. See peaks tema hinnangul kaasa aitama, et kollektiivlepinguid edaspidi rohkem sõlmitaks.

Esineja sõnul on vale, et ametiühinguid pole kaasatud, sest nende arvamust on küsitud ja nad saavad teha parandusettepanekuid 7. veebruarini. «Me ei ela enam sel ajal, kui töötajad ja tööandjad asusid teine teisel pool barrikaadi. Muudatus on kasulik mõlemale poolele. Praegu on ju nii, et kui lepingutingimused osutuvad kahjulikuks, siis välja sellest enam ei pääse. Ükski leping ei saa kehtida igavesti,» lausus Randpere.

Ta tõi paralleeli abielulepinguga, mida sõlmides ei saa ju eeldada, et seda kunagi lõpetada pole võimalik.

«Jutt ei käi sellest, et tööandja saab suvalisel hetkel lepingu üles öelda, aga tal peab olema võimalus seda teha pärast lõppemist ja ette teatades,» selgitas Randpere. Ta lisas, et praegune seadus on viinud selleni, et uusi kollektiivlepinguid praktiliselt ei sõlmita, kuna tööandja pole igavesti kehtivast lepingust huvitatud. Muudatus peaks soodustama ka uute töökohtade loomist.

Pareerides süüdistust, et eelnõu on toores ja ei arvesta kõiki võimalikke mõjusid, ütles Randpere, et esimese ja teise lugemise vahepeal saab seda edasi analüüsida.

Keskerakonna fraktsioon ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegid ettepaneku nimetatud eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 37 ja vastu 50 riigikogu liiget. Ettepanek ei leidnud toetust ja seega suunati eelnõu teisele lugemisele.
 


Logi sisse:
Vaata kommenteerimise tingimusi | Näita e-maili avalikult:
Viimased uudised
Üleskutse
Lugeja küsib
Tasub teada
48h populaarsemad teemad
Top kommentaarid
Top lood
Tervis
Katsed ja testid
Lugemissoovitus
Aed ja kodu
Majandus24
Valuutakursid
USD
0,754 EUR
GBP
1,251 EUR
LTL
0,29 EUR
SEK
0,109 EUR
RUB
0,021 EUR
=
Kursid seisuga: 21.08.2014
POSTIMEES.ee
Naine
Juhtimine
TallinnCity