Seeder: range toiduohutus võib viia raiskamiseni
24. jaanuar 2012, 16:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ütles Berliinis Grüne Wochel toimunud erinevaid tipptasemel kohtumisi ja diskussioone kommenteerides, et probleemid põllumajanduses on maailma eri piirkondades väga erinevad ja sageli isegi vastandlikud.
Kuuekümne põllumajandusministri ühisel arutelul Grüne Woche raames Berliinis oli kõne all toiduga kindlustatus ja toiduohutus. Arengumaad mõistavad toidu raiskamise all saagi kasvatamisel, koristamisel, töötlemisel ja transpordil tekkivaid kadusid. Meie räägime aga sellest, et 30-40 protsenti juba töödeldud ja pakendatud toidust visatakse ära ehk läheb jäätmetesse.
Tuleneb see aga Euroopas kehtestatud karmidest toiduohutusnõuetest. Ära viskama sunnivad sildid «Parim enne» ja «Kõlbulik kuni», ehkki sageli kõlbaks toit veel kusagil tarvitada.
Seederi sõnul tunduvad paljude riikide mured meie jaoks kauged ja võõrad. «Kui meie siin Eestis maadleme niiskusega, siis suur osa maailmast võitleb maa kuivuse ka kõrbestumisega. Kui meil on põllumajandus ja kalandus hästi meestekesksed ja naistel on maal raske tööd leida, siis arengumaades on neis valdkondades tegevad põhiliselt naised ja mured on vastupidised,» tõi ta näited.
Tuleb mõista, et globaalsed mõjud on väga erinevad. Euroopas otsustati ühel ajal, et hakkame elama roheliselt ja tootma bioenergiat, et mitte raisata taastumatut ressurssi. Selle tulemuseks oli Brasiilias ja mujal massiline palmimetsade maharaiumine. Ka suhkru saamiseks, et hinda alla lüüa, on vaja järjest enam suhkruroogu maha võtta. Taolisi näiteid võib tuua veel.